Täpsemaid plaane selle kohta, milline Kuu baas välja nägema hakkab ning millega sealsed elanikud tegelema hakkavad, praegu veel pole. Ent kõige tõenäolisemalt asuvad astronaudid elama Kuu lõunapoolusele. Ekvatoriaalpiirkondadega võrreldes on seal mõõdukam kliima, samuti on seal kõige rohkem valgust: päikesepatareid saavad energiat kolm neljandikku ajast.

Teadlased usuvad ka, et poolustelt võib leida vesinikku, jääd või muid eluks vajalikke komponente. “See on põnev,” sõnas NASA asejuht Shana Dale ajakirjanikele programmi esitlusel. “Me ei tea poolustest kuigi palju.”

Praeguse kava kohaselt peaks Kuu baasi ehitus algama tõsiselt aastal 2020, mil Maa-lähedasel orbiidil ühendatakse esimesed detailid, enne kui need meie kaaslasele transporditakse.

Kuu-missioon kujutab uut faasi NASA kosmoseuuringute ajaloos. Pärast süstiku Columbia katastroofi kuulutas president George Bush 2004. aastal, et plaanib saata inimese taas Kuule aastaks 2020. Visioonide järgi hakatakse Kuu-reisidel saadud teavet kasutama selleks, et valmistada ette järgmist hüpet – lendu Marsile. 

Dale’i sõnul konsulteeris kosmoseagentuur enam kui tuhande eksperdiga 14 riigist ning otsustas siis, et erinevalt 1972. aastal lõppenud Apollo missioonidest keskendutakse seekord just püsiasustusele. Omaaegsete Kuu-reisidega on veel üks erinevus: kui külma sõja ajal oli tähtis USA kosmosealase üleoleku tõestamine, siis nüüd on plaanis kaasata teisigi riike ning ka erasektorit.

NASA eelarve Kuu-missiooni pärast ei suurene. Agentuur loodab leida vabaneva raha moraalselt vananenud kosmosesüstikute programmist, mis aastast 2010 hingusele läheb.

Lisaks ameeriklastele heidavad Kuule igatsevaid pilke hiinlased. Nende plaan on saata sinna oma esindaja juba enne ameeriklasi ehk aastal 2017. Tõsi, Pekingi saadikuks Kuul ei saa mitte taikonaut, vaid robot. Samas on Hiina kosmoseprogramm ameeriklaste omast palju odavam: praegu maksab üheainsa USA süstiku üleslennutamine sama palju, kui on Hiina kosmoseuuringute aastaeelarve.

Kriitikud on seadnud Kuu lendude mõttekuse kahtluse alla, väites, et NASA raiskab mehitatud lendude peale lihtsalt raha.

Süstikute asemele raketid

NASA on otsustanud usaldada Kuu baasi rajamisel kasutatavate uue põlvkonna kanderakettide ehitamise Lockheed Martinile.

Esimesed Orion-tüüpi raketid peaksid lendama orbiidile aastal 2014. Enne Kuu-missiooni hakkavad need teenindama rahvusvahelist kosmosejaama.

Orionide ning neid üles lennutavate Arese kanderakettidega jätab NASA seljataha korduvalt kasutatavate, kuid kulukate ja ohtlike kosmosesüstikute ajastu. Selle asemel hakkavad astronaudid naasma Maale nii nagu vanasti (ning nagu teevad siiani venelased) – maandumiskapsli abil.

Orioniga kuule

Kuidas inimene Kuule jõuab

Sinna ja tagasi

•• Maalt startinud Arese rakett viib astronaudid Orioniga Maa-lähedasele orbiidile.

•• Mitu päeva hiljem suunduvad astronaudid Kuule mineva maanduri juurde.

•• Üheskoos lendavad Orion ning maandur Kuu suunas.

•• Kuu orbiidile jõudes vahetavad astronaudid Orioni maanduri vastu.

•• Pärast paari Kuul veedetud päeva viib osa maandurist nad tagasi ümber Kuu tiirleva Orioni juurde.

•• Teel Maale eraldub maandumiskapsel Orionist.

•• Atmosfääri sisenemisel avanevad langevarjud, mis aitavad kapslil ohutult maanduda.

Allikas: BBC