NASA lennuk ületas seitse helikiirust
Laupäeval pommituslennuki B-52 abil Edwardsi õhuväebaasist õhku tõusnud ja seejärel California taevas kiirendusraketiga hoogu kogunud eksperimentaallennuk ületas eesmärgiks seatud kiiruse Mach 7. Kogu lend kestis vaid kümme sekundit, enne kui algas kuueminutiline langemine Vaiksesse ookeani.
“Esimest korda suutsime eraldada kaks lennuvahendit, mis lendasid kiirusega Mach 7,” teatas NASA pressiesindaja Leslie Williams, mõeldes nende all eksperimentaallennukit X-43A ja selle kiirendusraketti Pegasus. Pegasus suutis oma jõuga saavutada viiekordse helikiiruse.
Kiireim lennuk atmosfääris
X-43 lendu katsetati esimest korda 2001. aasta juunis, kuid siis eksis Pegasuse rakett kursilt ja tuli hävitada. X-43 programmi eesmärgiks on kinnitatud kiirus 7 kuni 10 helikiirust, laupäevase rekordiga saavutati seega programmi miinimumnõue. Mach 10 peaks olema kättesaadav juba tänavuse aasta lõpuks, on NASA insenerid veendunud. Tegemist on 3,65-meetrise katselennukiga, millel pole ei varustust ega meeskonda.
Ligi 8000 kilomeetrit tunnis on suurim kiirus, mille ükski lennuk Maa atmosfääris kunagi saavutanud, jäädes siiski märgataval alla kiirustele, mida kosmoseraketid saavutavad atmosfäärist lahkumisel. Näiteks Maa orbiidile jõudmiseks on vaja saavutada kiirus üle 28 000 kilomeetri tunnis, planeedi gravitatsiooniväljast lahkumiseks on vaja aga kiirust enam kui 40 000 kilomeetrit tunnis.
NASA eksperimentaallennukite eelmise rekordi – Mach 6,7 – püstitas 1967. aastal ühekohaline rakettlennuk X-15, mil lennukit juhtis õhujõudude piloot Peter Knight. Ka X-15 tõusis õhku tänaseni asendamatu pommitaja B-52 küljes, kokku ehitati neid lennukeid kolm, millest üks hävis ja kaks asuvad muuseumides.
Ametlik kiirusrekord kuulub USA luurelennukile SR-71 Blackbird, mis 1976. aastal lendas kiirusega Mach 3,31 (3528 km/h), kuid seda tüüpi lennukid on nüüdseks käibelt kõrvaldatud. SR-71 oli kiireim tootmisse jõudnud lennuk, mille meeskond koosnes reeglina kahest piloodist.
Scramjet annab kiiruse
X-15 kasutas oma kiiruse saavutamisel veel rakettmootorit, kuid X-43 kasutab uuema põlvkonna scramjet-mootorit. Scramjetid töötavad vesinikkütusega, kusjuures mootor neelab suurel kiirusel õhuhapnikku, mille vesinikuga ühinemine põhjustab plahvatuslikku kiirenemist.
Kuigi scramjet-mootoritel arvatakse olevat suur tulevik, räägitakse esialgu mitte aastate, vaid aastakümnete kaugusest ajast. Inimest ei kavatseta scramjet-lennukeid juhtima panna enne 2025. aastat.
Esimest korda saavutati helikiirust (Mach 1, 1225 km/h) ületav ehk supersooniline (ingl supersonic) lennukiirus 1947. aastal, kui Charles E. Yeager juhtis Bell XS-1 raketimootoriga katselennukit. Alates Mach 5-st räägitakse lennunduses juba hüpersoonilisest (hypersonic) kiirusest.
Reisilennuk Concorde saavutas kiiruse kuni Mach 2,04. Maapinnal ületati helikiirus esmakordselt 1997. aastal Briti autoga ThrustSSC Nevada kõrbes.
