Eile alanud NATO juubelitippkohtumine Prantsusmaa ja Saksamaa piirilinnades Strasbourgis ja Kehlis tervitab Prantsusmaa naasmist allianssi sõjalistesse struktuuridesse – kust Charles de Gaulle omal ajal USA-ga rivaalitsedes lahkus – ning uusliikmeid Albaaniat ja Horvaatiat.

Kuid see ei varjuta erimeelsusi peamises küsimuses: mida teha Afganistanis? Vägivaldne mässumeel on kõike muud kui vaibumas pärast enam kui seitsme aasta tagust USA juhitud sissetungi, kukutamaks Talibani režiimi, mida süüdistati 11. septembri terrorirünnakute korraldajate soosimises. Erilist abi pole olnud ka üle 60 000 sõdurist NATO juhitud väes, mida USA president Barack Obama tahab suurendada veelgi, kuid millega olulised Euroopa-liitlased ei taha kaasa minna.

Juba presidendikampaania ajal rõhutas Obama, et tahab suuremat panust eurooplastelt Afganistanis (ehk n-ö heas sõjas), kui Iraagis (halvas sõjas) lõpule lähenetakse. Kuid nüüd on selge, et Saksamaa ja Prantsusmaa ei saada lisavägesid, samal ajal kui Briti ametnikud esialgu eitavad kuuldusi, et Briti kontingenti suurendatakse viiendiku võrra 10 000 sõdurini. Vältimaks avalikku ninanipsu on Obama taganenud lisajõudude avalikust nõudmisest.

Muhamedi-karikatuuride taak

Kahepäevase tippkohtumise alustuseks kompasid liidrid üksteise meelsust eile õhtul Baden-Badenis ühisel söömaajal, kus üks teemasid oli konsensusele jõudmine järeltulija suhtes Jaap de Hoop Schefferile, kelle ametiaeg peasekretärina lõpeb juulis. Favoriidiks oleva Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni vastu on Türgi, põhjuseks tema keeldumine vabandusest Muhamedi pilapildiskandaali aegu, aga ka Taani võimude soovimatus vaigistada kurdi telejaam, mis edastab saateid Türki.

Alternatiiviks Rasmussenile oli Poola kaitseminister Radosław Sikorski, kes eile küll enda kandidatuuri välistas, kuid kelle vastu olid varemgi Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, pidades teda ajalehe Guardian andmeil liiga Vene-vastaseks.

Suhted Venemaaga on veel üks allianssi lõhestavaid teemasid, nagu tõdes peasekretär Scheffer.

Asjatundjatelt

Karl-Heinz Kamp

NATO kolledž Roomas

•• „Afganistan on suur probleem ja NATO-le võtmetähtsusega. Ma pole kindel, et iga liitlane on seda täielikult mõistnud. Aga meil ei ole ka selget plaani ega hinnangut olukorrale. Kui ei tea, kus ollakse, kuidas siis teada, kuhu minnakse.”

Tarak Barkawi

Cambridge’i ülikool

•• „Tulevik ei paista sugugi heas valguses. Inimestel on illusioon, et mingil moel pole Afganistanis nii keeruline võidelda kui Iraagis, kuid nii see ju ei ole. ”

Robert Jackson

Chatham House

•• „Peame kas lahkuma ja laskma Talibanil võimu üle võtta või peab NATO USA eestvedamisel panustama tohutult suure sõjaväe ja abiga. Praegu laseme Afganistani käest.”