NATO ja Moskva ühendavad käed
Venemaaga leppimine, venima jäänud Afganistani sõjast väljapääsu otsimine ja uutele ohtudele vastu astumine olid Lissabonis laupäeval lõppenud NATO tippkohtumise märksõnad. Vastu võeti ka uus strateegiline kontseptsioon järgmiseks kümneks aastaks.
NATO teatas, et Afganistanis jätkuv julgeoleku tagamine jääb alliansi prioriteediks vastavalt kokkulepetele Afganistani presidendi Hamid Karzaiga, NATO liikmete ja ISAF-i vägedes osalevate liitlasriikidega ning ÜRO-ga. Kuid 2014. aastal peaksid Afganistani väed võtma üle kogu vastutuse riigis toimuva eest.
Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon kavatseb moderniseerida oma kollektiivkaitset ja arendada edasi koostööd Venemaaga. Allianss jättis jõusse ka tulevase liitumiskutse Gruusiale ja Ukrainale, rõhutades küll demokraatlike reformide jätkamise vajadust Gruusias ja leppides Ukraina praeguse blokivälisuse kursiga.
Gruusia ei saanud ka seekord veel liikmesuse tegevuskava, kuid NATO nõuab, et Venemaa loobuks Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse tunnustamisest. NATO väeüksused jäävad edasi Kosovosse, kuigi KFOR-i üksusi hakatakse samuti koomale tõmbama. Suurenenud on aga NATO huvi Somaalia-lähedastes vetes toimuva vastu, mistõttu rõhutati ka jätkuvat võitlust piraatlusega.
Liitumiskutse Soomele
Omaette punktina kirjutati NATO tippkohtumise deklaratsiooni Euroopa demokraatlikele riikidele suunatud kutse liituda alliansiga. Ilmselgelt on see mõeldud Soomele, Rootsile, Austriale, Iirimaale ja Šveitsile, kes aga ei kavatse veel oma neutraliteedist loobuda.
Makedoonia saaks NATO-sse niipea, kui riigi nimevaidlus Kreekaga leiab lahenduse. Montenegro edenemine liikmesuse tegevuskava juurutamisel sai kiita, Bosnia ja Hertsegoviina peaks aga juurutama sügavamaid reforme. Serbiaga koostöö jätkamine pandi kirja omaette reale.
Uute ohtudena rõhutab NATO näiteks terrorismi kõrval ka küberrünnakuid, energiaallikate mitmekesistamise vajadust (küll Gazpromi mainimata), kliimamuutusi jne. Suuremat reorganiseerimist kaitseallianss ette ei võta, kuid ennekõike kavatsetakse uue juhtimisstruktuuriga muuta ühendust operatiivsemaks ja säästvamaks, peakorterite ja sõjaväelaste arvu lubatakse vähendada koguni 35 protsenti.
NATO ja Venemaa riid, mis vahepeal taastas juba lausa külma sõja aegse vastasseisu, on nüüdseks jälle möödas. Kolmas NATO ja Venemaa nõukogu tippkohtumine, mis kaasnes NATO tippkohtumisega laupäeval, sillutas teed uue strateegilise partnerluse poole, ja seda sümboliseeris ka Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi allkiri koos NATO 28 liikmesriigi liidritega koostatud ühisavalduse all.
NATO raketikilbi loomine on nüüd uuesti töös ja seekord üritatakse kaasata selle rajamisse ka Venemaad. NATO ja Venemaa kinnitasid, et nad ei näe teineteises enam vaenlast.
Raketikilbi vajadust on rõhutatud juba 1999. aasta strateegilises kontseptsioonis, ja seda ei ole muutnud ka USA presidendi Barack Obama mullune otsus loobuda Poolasse ja Tšehhimaale raketitõrjesüsteemi rajamisest. Nüüd üritab siis NATO leida laiemat võimalust raketikilbi väljatöötamisel üksmeelt leida. Küll rõhutas Medvedev, et Venemaa peab olema kaasatud raketikaitsekoostöösse võrdse partnerina.
Meedia reageeringud
•• „NATO tuli kokku, sest vanad kontseptsioonid ei suutnud toime tulla uute ohtudega – terrorismiga, küberrünnakutega, Iraaniga. Ja sobivat vastust sellele probleemile ei ole ikka veel. Kuidas saaks sõjaline allianss tõrjuda enesetapurünnakuid? Millal põhjustab arvutiviirus kaitseklauslite jõustamise? NATO on ebakindluse allianss, demonstreeris Lissabon,” võttis tippkohtumise kokku Saksa ajakiri Spiegel.
•• NATO uus kontseptsioon püüab näidata end enamana, kui ta tegelikult on, kirjutas Taani ajaleht Jyllands-Posten. „Tegelik probleem on NATO jaoks see, et alliansil pole enam ühtegi vaenlast,” tsiteeris ajaleht Briti julgeolekueksperti Nick Witneyt.
