"See kohtumine on osa suhete taastamisest Venemaaga," ütles anonüümsust palunud NATO ametnik Associated Pressile. "Kuid kindlaid otsuseid ei tehta, sest see on mitteformaalne kohtumine.

NATO-l läheb ruttu vaja alternatiivset Venemaa kaudu kulgevat varustusliini oma vägedele Afganistanis, kuna praegused Pakistani rahutuid loodeprovintse ehk Waziristani läbivad varustusteed muutuvad üha ohtlikumaks. Pakistani piiriäärseid loodeprovintse, mille üle riigil õiget kontrolli pole, peetakse rahvusvaheliste islamiterroristide kasvulavaks ja redutamispaigaks.

Uut varustusliini on tarvis 62 000 lääneriikide praegu Afganistanis viibivale võitlejale, lisaks kavatseb USA president Barack Obama saata Afganistani tänavu lisaks 30 000 võitlejat. Praegu tuleb 75 protsenti Afganistanis võitleva koalitsiooni vägede tarvitatavast kütusest, toidust ja muust varustusest käänulise Khyberi mäekuru kaudu Pakistanis asuvast Karachi sadamast. Viimasel ajal on sissid korduvalt rünnanud konvoisid, vahel on ründajad suutnud süüdata veoautode kaupa kütust, kirjutas International Herald Tribune.

Pakistani läänepoolse provintsi Baluchistani kaudu kulgevad varustusliinid peavad läbima Afganistani alasid, kus Talibani kohalolek on kõige tugevam.

Moskva on mitu korda avaldanud valmidust toetada lääneriike Afganistanis, hoiatades, et Talibani islamiäärmusliku liikumise tagasipöördumine võimule muudaks Kesk-Aasia ebastabiilsemaks ja seaks ohtu Venemaa enda turvalisuse. Reedel ütles Venemaa president Dmitri Medvedev, et on valmis lubama Ameerika Ühendriikidel ja teistel maadel kasutada Venemaa territooriumi, et vedada varusid Afganistanis võitlevatele lääneriikide vägedele.

Mitu NATO riiki, näiteks Prantsusmaa, Saksamaa ja Kanada, juba toovad Afganistani osa oma vägede varustust - välja arvatud relvi ja laskemoona - Venemaa kaudu.

NATO katkestas suhted Venemaaga augustis, kui Venemaa ja Gruusia vahel lahvatas viis päeva kestnud sõda.