Norra rajab viimsepäevavarjendi
Norra ehitab Põhjapooluse lähedal asuvale saarele mäe sisse varjendi, mis hakkab kaitsma kõigi teadaolevate toiduks kõlbavat saaki andvate taimede seemneid, vahendab BBC. Kokku mahub varjendisse kolm miljonit seemnenäidist.
Rahvusvahelisse kasutusse mineva varjendi eesmärk on kaitsta maailma põllumajandust tuleviku katastroofide - näiteks tuumasõja, asteroiditabamuse ja kliimamuutuse eest.
Varjendi ehitus algab selle aasta märtsis ja seemnepank plaanitakse avada järgmisel aastal.
Seemnekollektsiooni kogumise ja säilitamise eest vastutab rahvusvaheline taimse mitemekesisuse trust.
Seemnevarjend ehitatakse 120 meetri sügavusele mäe sisse Spitsbergeni saarel, mis on üks neljast saarest, mis moodustavad Svalbardi ehk Teravmägede saarestiku.
Seemnevarjendi üks loojatest selgitas, et Norra maismaast 1000 kilomeetri kaugusel asuv Svalbard valiti varjendi asukohaks just sellepärast, et see asub väga eraldatud paigas. Teadlased uurisid paiga radiatsioonitaset, piirkonna geoloogilist struktuuri ja modelleerisid kliimamuutusi järgnevaks kahesajaks aastaks ja seda kõige mustema ststenaariumi järgi. Nii on teadlased kindlad, et kui Põhja-ja Lõunapoolus ning Gröönimaa sulavad, siis jääb Svalbardi seemnevarjend ikka veepinnast kõrgemale.
Varjend ehitatakse sügavale mäe sisse, et ümbritsev pidev külm oleks seemnetele loomulikuks sügavkülmaks ka siis, kui üles ütleb mehaaniline külmutussüsteem, mis varjendis hakkab hoidma – 18 kraadist temperatuuri.
Sügavkülmas säilivad seemned liigist sõltuvalt – näiteks herned säiluvad vaid 20-30 aastat, aga näiteks päevalilled ja teraviljad püsivad idanemisvõimelisena isegi sadu aastaid.
Kui varjend juba Svalbardil valmis on, siis inimestel seal enam suuremat tegevust ei ole ja piisab sellest, kui kord aastas keegi sinna läheb ja vaatab, kas kõik ikka korras on.
