Viimaste arvamusküsitluste järgi hääletaks täna ELiga ühinemise poolt kolmest norralasest kaks ehk 67% elanikkonnast. Kui juurde arvata kõhklejad, jagunevad poolt- ja vastuhääled 57%-29%. Detsembriga võrreldes on toetus kasvanud 9%.

“Rahvas on mures, et seisame üksi väljaspool,” tsiteeris ajaleht Aftenposten ekspeaministrit Thorbjörn Jaglandi, kes praegu juhib parlamendi väliskomiteed, “EL hõlmab varsti kogu Euroopa.”

Arvamust mõjutab ka teravnev Iraagi kriis – Nato liikmel Norral on raske vastu seista USA survele, kes nõuab toetust oma poliitikale. Ainus arvestatav vastujõud on EL, kirjutab Aftenposten.

Tavakodanike argumendid on enam tarbimise tasandilt. Paljude kaupade hinnad on Norras kõrgemad kui naabermaades, mis on ELi liikmed. SIFO instituudi uuringu järgi maksavad tuntud margitooted Norras isegi kuni 60% rohkem kui Rootsis. Laenuintresside vahest on eluasemelaenud Soomes poole odavamad, elekter Norras on kallim kui mujal Põhjalas.

Kõrged intressid ja tugev kroon õõnestavad firmade konkurentsivõimet – läinud sügisel soovitas Norra statistikaameti juht Svein Longva valitsusel tõsiselt kaaluda eurole üleminekut, et eksporditööstus ei hääbuks ning töökohad säiliks.

Praegu käivad Norral koos Islandi ja Liechtensteiniga läbirääkimised Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (Efta) lepingu uute tingimuste üle. Leping annab kolmele riigile ELi siseturul liikmesriikidega võrdsed tingimused, v.a kala- ja põllumajandustooted. Brüssel tahab bloki laienemise järel hinda pääsu eest maailma suurimale siseturule järsult tõsta.

“Euroopa Liidul ei ole vara võimaldada oma rikastel sõpradel osaleda ELi ühisturul võrdsetel tingimustel maksu eest, mis ei vasta nende majanduslikule tugevusele,” ütles ELi pealäbirääkija Percy Westerlund.