Nõukogude pärand: osa linnu tuleb sulgeda

Majanduskrahh sunnib Venemaad tööta jäänud monolinnu rah­vast tühjaks kolima.

Moskvas valmistatakse ette ühefunktsiooniliste linnade reformi: ligemale 20 asulat jätkab esialgu veel eksistentsi valitsus­programmi toel, kuid „teoreetiliselt võidakse need kinni panna”, teatas Venemaa majandusminister Elvira Nabiullina ajalehele Financial Times.

22 000 elanikuga Pikaljovo Leningradi oblastis on viimasel ajal pälvinud suurt tähelepanu, sest vaid tsemenditööstusele toetuvas linnas väljendus masu terava sotsiaalse kokkupõrkena. Elanikud blokeerisid liikluse maanteedel ja tulid tänavaile loosungitega, milles süüdistati riigi keskvõimu „poliitilises impotentsuses” ning kästi tsemenditööstust reorganiseerima asunud Oleg Deripaskale kuuluval Basel-Tsemendil linnast hoopis kaduda.

Peaminister Vladimir Putin tegi suve alguses Pikaljovosse näidisvisiidi, kus nõudis palga­võlgnevuste tasumist ja lubas kõik probleemid lahendada, vahendas Newsru.com.

Praeguseks on Venemaa valitsus maa peale toodud ja välismaa investorid on viimane õlekõrs, mis võimaldaks monolinnu lõplikust hääbumisest päästa. Kahe Komi vabariigis asuva väiksema linna ümberasustamise otsus on juba langetatud.

See on nõukogudeaegse vaimustuse tagajärg: siis rajati tühjale kohale hiiglaslikke, maailma suurimaid tehaseid ja toimetati töölised mujalt sinna elama.

Vaimustusega Siberisse

Nüüd on varasema poliitika tõttu Venemaal ligi 400 linna, mille peamiseks elatajaks on üksainuke tööandja, ning kui see satub raskustesse, on tööpuudus ja katastroof kiiresti käes. Venemaal on praegu üldse kokku 1098 linna, seega ähvardab kriis iga kolmandat.

Paljude Venemaa metsadesse ja steppidesse pillutatud linnade olemasolul pole pärast kommunismi krahhi ja plaanimajanduse lõppu enam otsest majanduslikku põhjendust, kirjutas Financial Times. Nende toodang pole konkurentsi­või­meline, nad ei tõmba investeeringuid ja on pü­sinud pinnal vaid tänu sellele, et riigil on olnud kulutada kõvasti naftadollareid.

Linnad, kuhu süstitud raha lihtsalt kaob

•• Financial Times toob monolinnade näiteks Togliatti. 700 000 elanikuga asulat ähvardab täielik krahh, kui autotootja Avtovaz ei suuda oma probleeme lahendada. Venemaa press on ristinud Avtovazi juba „finantsiliseks mustaks auguks”, mis on neelanud tänavu 25 miljardit rubla, kuid pole pankroti äärelt pääsenud.

•• Venemaal räägitakse praegu nn Žukovi nimekirjast, kuhu asepeaminister Aleksandr Žu­kov on kandnud 20 sotsiaalselt eriti plahvatusohtlikku linna. Esimesele kohale on ta pannud Pikaljovo ja teisele Moskva oblastis asuva Voskressenski, ülejäänuid on pidanud ajakirjandus ise nuputama.

•• Ligi 400 monolinnas elab 24 protsenti kogu riigi linnarahvastikust, üldjuhul on tegemist asulatega, mille elanikest enam kui veerand sõltub ühest ette­võt­test, mis annab omakorda üle poole linna kogutoodangust.

•• Näiteks Irkutski oblastis Baikalskis istub tselluloosikompanii krahhi tagajärjel käed rüpes iga neljas tööealine. Terasekontserni Severstal ülalpeetavas Tšerepovetsis Volgogradi oblastis iga kuues.