Kui USA eelmine president George W. Bush taunis Venemaa püüdlusi Nord Stream’i ja South Stream’i rajamiseks, siis Obama tahab Venemaaga ajada reset-poliitikat, kirjutab Wall Street Journal.
Bush’i administratsioon leidis nimelt, et Venemaa arendatavad gaasitrassid suurendavad Euroopa sõltuvust vene gaasist. Obama meeskond eeldab aga, et poliitikat tuleks ajada tasa ja targu kokkulepete ning dialoogi abil, ehk teisisõnu - USA ei kavatse enam avalikult Nord Stream’i ja South Stream’i rajamist kritiseerida.
"Me tahame Venemaaga konstruktiivselt läbi rääkida," selgitas USA Euroopa energeetikapoliitika erisaadik Richard Morningstar.
Samas eitas Morningstar, et USA poliitika on gaasitrasside osas varasemaga võrreldes oluliselt muutunud.
"Kokkulepped ei tähenda, et me teeme oma põhimõtetes kompromisse," selgitas Morningstar.

Nord Stream saab teoks
Venemaa ametnikud on USA poliitikas toimunud muutusega rahul.
"Minu mulje on, et uus administratsioon on palju konstruktiivsem," arvas Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev.
USA ametnikud leiavad, et Venemaalt Saksamaale läbi Läänemere kulgeva 1220 kilomeetri pikkuse Nord Stream’i rajamist ei takista enam miski, kuid läbi Musta mere planeeritava South Stream’i realiseerumine on küsimärgi all.
Washington ja Brüssel toetavad samas mõlemad euroliidu kavandatavat Nabucco gaasitrassi rajamist, mille kaudu tarnitakse gaasi Kesk-Aasiast Euroopasse Venemaad läbimata.
Venemaa taotleb gaasitransiidi kõrvalejuhtimist Ukrainast, kuna kahel aastavahetusel on Ukrainat läbiv transiit katkenud, jättes kümned tuhanded euroliidu elanikud külma kätte. Analüütikud pelgavad, et kolmas kord ei pruugi jääda tulemata. Venemaa tahab teisalt vähendada oma sõltuvust Euroopa energeetikaturust, mistõttu Kreml on oma pilgu pööranud Türgi ja Põhja-Aafrika poole.
Samas on mitmed Ida-Euroopa riigid, nagu Poola ja Eesti, Venemaa gaasitrasside rajamisele vastu, kuna need suurendavad nii keskkonna kui julgeolekuriski. Saksamaa aga leiab, et koos Venemaaga arendatavad trassid tõhustavad Euroopa energeetikajulgeolekut.
Analüütikud on tõdenud, et USA muutunud Venemaa poliitikat märgib ka Obama otsus lõpetada Kremlile pinnuks silmas olnud raketitõrjekilbi arendamine Ida-Euroopasse.