Obama: pange see lekkiv naftapuurauk ometi kinni
BP (kunagise nimega British Petroleum) asus eile uue hooga Mehhiko lahe naftaleket tõrjuma, pumbates rasket muda lekkivasse puurauku. Varem on selline meetod olnud üsna edukas, näiteks mullu suutis Tai naftafirma PTT sel moel sulgeda Timori meres lekkiva puuraugu. Kuid mitte keegi polnud üritanud teha seda 1500 meetri sügavusel ning BP pidi 16 tunniks aja maha võtma, et kontrollida, kas kõik edeneb ikka õigesti.
Paraku pole mandril enam kellelgi kannatust. Nii nagu 2005. aastal hakkas avalikkus pärast orkaani Katrina tegutsemist nõudma USA võimudelt jõulisemaid samme kriisidega võitlemisel, on ka nüüd üha enam kuulda kriitikat, et USA võimuesindajad pole teinud kõike naftapuurimise kontrollimiseks ja valmisolek naftareostust tõrjuda pole piisav.
Lekke suurus teadmata
20. aprillist kestev nn Deepwater Horizoni leke on juba elu ja surma küsimus mitte ainult mereloomadele ja rahalise löögi alla sattunud BP-le, vaid ka poliitikutele eesotsas Obamaga. USA poolelt tegeleb naftalaikude tõrjumisega ennekõike rannavalveteenistus admiral Thad Alleni juhtimisel ja nii on üritatud ehitada merre barjääriahelikke. Kuid 60 protsenti ameeriklastest on veendunud, et USA võimud pole kriisile piisavalt reageerinud.
Probleem olevat astunud lõplikult üle Valge Maja lävepaku, kui 11-aastane Malia Obama küsis teisipäeva hommikul oma isalt: „Kas sa juba panid selle augu kinni, issi?” „On minu asi tagada, et selle lekke sulgemiseks oleks tehtud kõik, mis võimalik,” teatas meediale Barack Obama. Ja nii sõitis president eile isiklikult Louisianasse.
Londonis peakorterit pidav maailma suuruselt kolmas kütuse- ja energiafirma PB on tõsise surve all, kuna USA võimud nõuavad kõigi naftalekke tagajärgede kõrvaldamist, mis niigi on läinud maksma juba ligi miljard dollarit. Ligi 110 kilomeetrit rannajoont vajab naftast puhastamist, kuid naftalaigud hakkavad jõudma ka Chandeleuri saarestikuni ja üha enam avastavad teadlased veealuseid naftalaike liikumas veelgi kaugemale. Õigupoolest ei tea keegi, kui palju naftat on lekkinud.
USA on ähvardanud, et kui BP hakkama ei saa, panevad kohalikud võimud ise lekkekohale korgi ette, ometi on lekke ohjeldamine jäetud seni BP kanda. Ja ei saa ka väita, et BP midagi ei teeks: esialgne katse imeda hiigelkonteineri vahendusel lekkiv nafta merest välja küll nurjus, kuid seejärel suutis BP nn mütsi abil tõesti suurema osa naftas lekkivast puuraugust kätte saada.
Veel märtsis oli Obama propageerinud uute puuraukude avamist, et vähendada riigi sõltuvust välismaisest naftast. Nüüd oli aga mineraalide ja nafta kaevandamise eest vastutanud teenistuse MMS juht Elizabeth Birnbaum sunnitud ameti maha panema. President Obama mõistis avalikult hukka liiga lähedased suhted ametnike ja naftakontsernide vahel ja käskis eile peatada katsepuurimised Mehhiko lahe 33 puurtornil.
Naftahimu toob hiigellekkeid
•• Mida enam senised naftaleiukohad ammenduvad, seda rohkem otsitakse musta kulda kohtadest, kuhu muidu poleks ehk mindudki. Kuid õnnetus ei hüüa tulles.
•• Senine Mehhiko lahe suurim naftaleke leidis aset aastail 1979–1980, kui Ixtoc I naftaväljal asunud puurtorn süttis ja uppus. Kuigi meri oli vaid 50 meetrit sügav, paiskus toornafta 3600 meetri sügavuselt sellise survega välja, et leke suudeti peatada alles ligi kümme kuud hiljem. Merre valgus 3,5 miljonit barrelit toornaftat.
•• Kõigi aegade suurim reostus tabas aga Kuveiti 1991. aastal, kui Saddam Husseini käsul sattus merre enam kui kümme miljonit barrelit toornaftat.
•• Praegune Deepwater Horizoni naftapuurtornileke on mõne hinnangu järgi seni merre paisanud veidi enam kui pool miljonit barrelit. Üks naftabarrel võrdub ligi 159 liitriga.
