Pärast Ameerika presidendi kahe ja poole päeva pikkust ringsõitu Saksamaal ja Prantsusmaal paistab (lääne)eurooplastele hakkavat selgeks saama Barack Obama tööstiil. Tundub, et riigijuhina teist korda Euroopas käinud Obama hoiab võõrustavate liidritega distantsi ega pressi peale mitte ainult enda ajakava, vaid ka seda, kus käib ja mida näha tahab.

Reedel astus Obama läbi Buchenwaldi koonduslaagrist, kuid jättis väidetavast Saksamaa kantsleri Angela Merkeli suurest soovist hoolimata Berliini oma sõiduplaanist välja. See ja kogu Saksamaa-visiidi lühidus ärgitasid Saksa meediat spekuleerima lõhest Berliini ja Washingtoni vahel. Ega suhted pole just päris sujuvad olnudki. Septembris valimisvõitu või kaotust võtma minev Merkel on seisnud vastu Ühendriikide survele lubada Guantánamos hoitavaid vange Saksamaale ja saata Afganistani lisavägesid.

„Enamik spekulatsioone minu ajakava ümber siin Saksamaal ei võta arvesse lihtsat logistikat, reisimist, ühest kohast teise saamist. Ööpäevas on ainult 24 tundi. Nii et lõpetage ära, teie kõik,” pidas Obama vajalikuks naerusui ajakirjanikele selgitada. „Ma tean küll, et te peate leidma midagi, millest raportida, aga meil on enam kui küllalt probleeme ilma neid juurde tekitamata.”

Unelmate puhkus

Kuid tõelise ninanipsu, et mitte öelda päheistumise osaliseks sai Prantsuse president Nicolas Sarkozy. Formaalselt oli Obama visiidi peapõhjus Teise maailma­sõja Normandia teise rinde avamise 65. aastapäeva ehk D-päeva tähistamine, kuid Sarkozy ootas kindlasti enamat ka kahepoolse läbisaamise vallas.

Prantsusmaal veedetud 39 tunni jooksul leidis Obama aega vaid paarikümneminutiseks töö­eineks Sarkozyga Normandias. Ja kuigi ta peatus Pariisis mõne minuti jalutuskäigu kaugusel presidendipaleest, ei suudetud presidendi päevakavas leida hetke, mil ta oleks võinud seal Sarkozyd külastada.

Nii pidas Obama ka Prantsusmaal vajalikuks selgitada, et ega ta ju tegelikult oma Prantsuse kolleegile kohta kätte ei näita. „Mu meelest on tähtis aru saada, et head sõbrad ei muretse sümbolite, tavade ja protokolli pärast,” ütles Obama reporteritele, Sarkozy kõrval.

Muidugi rääkis Obama kaamerate ees, et ta saab president Sarkozyga suurepäraselt läbi. Kuid tundus, et Obama rõhutas pigem sõnu „president” ja „Sarkozy”, samal ajal kui Sarkozy nimetas teda aina Barackiks.

„Mul on väga tihe päeva­plaan, aga rohkem kui miskit muud tahaksin ma puhata ühe nädala Pariisis, jalutada Seine’i ääres, pakkuda oma naisele kena õhtusöögi, pidada toreda pikniku Luxembourgi aias,” justkui vabandas Obama, nägemata aga isegi kujutletava puhkusenädala jooksul võimalust oma kolleegi juurest läbi astuda. Hiljem Pariisis oli tal küll aega viia oma perekond Notre Dame’i katedraali ja lõunastada Eiffeli torni lähedal restoranis.

Nii polegi imestada, et Obama ilmne froideur oli peateemaks Le Journal du Dimanche’is, olulisemal kohal kui lau­päevased D-päeva tähistamise tseremooniad. „Obama ei teinud ninanipsu konkreetselt Prantsuse presidendile, kuid paistab, et ta keeldub mängimast familiaarseid mänge omasugustega,” nentis ajakiri. Nii mõnegi kommentaatori arvates ei taha Obama nõnda näidata, et Euroopa teda ei huvita. Pigem eelistavat ta asjalikkust ja mitte semu mängimist, nagu omal ajal Bush Putiniga tegi.

Lohutusauhind: Michelle ja lapsed

•• Sarkozy ei suutnud küll meelitada Obamat endaga semutsema, kuid sai omamoodi lohutus­auhinnaks võimaluse korraldada palees lõunasöök Michelle Obamale ja tema lastele. President Obama oli sel ajal juba koduteele asunud.

•• Lisaks Sarkozy abikaasale Carlale olid kohal tema kolm poega kahest varasemast abielust ja Carla kaheksa-aastane poeg. Ameerika esileedil oli peale tü­tarde Malia ja Sasha kaasas ema, tütarde ristiema ja nõbu.

•• Kuna Sasha sai just sel päeval kaheksa-aastaseks, sai president Sarkozy võimaluse laulda talle seltskonna eesotsas „Happy birthday”.

•• Ühtlasi tähistati selle väikese koosviibimisega emadepäeva, mida Prantsusmaal peeti püha­päeval.