Öresundi sild keskkonnasõbralik
Isegi vastupidi, Öresundi väinas asuvale Peberholmi tehissaarekesele on tekkinud haruldasi taimeliike ja saarest on saanud mitme Taanis haruldase linnuliigi pesitsuspaik.
Kui 1990. aastate alguses otsustati Taani ja Rootsi vahele sild rajada, ennustasid keskkonnakaitsjad, et see toob kaasa katastroofilisi tagajärgi. Kalad hukkuvad, Läänemeres tekib hapnikupuudus, linnud põgenevad, Dragųri neem ujutatakse veega üle, kostsid keskkonnakaitseorganisatsioonide sünged ettekuulutused.
Floorat ja faunat on juurde siginenud
Skeptikute arvates ei saanud silla rajamine ennast ära tasuda ka majanduslikus mõttes. “Rootslastel ja taanlastel pole midagi ühist,” võis kümme aastat tagasi lugeda Põhjamaade ajalehtedest.
Kuid tegelikkuses on sillaehituse mõjud nii keskkonnale kui ka kahe maa majanduslikele sidemetele osutunud hoopis teistsugusteks. Sillal on elav liiklus ja samal ajal on isegi kõige skeptilisemad sillavastased praeguseks meelt muutnud.
“Võin kinnitada, et tegelikult on kõik väga hästi läinud. Toonased hirmud osutusid alusetuks,” ütleb Ülemaailmse Loodusfondi peasekretär Kim Carstensen, kes ise oli omal ajal sillaehituse vastane. Praeguseks on selgunud, et floora ja fauna kadumise asemel on silla ümbrusse siginenud hoopis uusi taime- ja loomaliike.
Tehissaarel pesitsevad haruldased linnud
Näiteks silla rajamiseks Öresundi väina loodud kunstlik saareke Peberholm on muutunud 10–15 linnuliigi pesitsuspaigaks, kusjuures osa neist lindudest, näiteks teatud kiuruliigid, on Taanis haruldased. Peale kiurude on saarele elama kolinud ka väike-ja randtiir ning naaskelnokk.
Peberholmil on kasvama hakanud 280 taimeliiki, millest mõned on samuti haruldased. Silla lähedal on endiselt heeringaparvi ja ka hülged pole oma elukohta vahetanud.
“Kuid tasub meeles pidada, et just tänu kritiseerijatele ehitati sild eriti rangeid keskkonnakaitsenõudeid arvestades. Ilma nende ägeda protestita poleks me nii positiivseid tulemusi saavutanud,” ütleb Öresundi silla konsortsiumi keskkonnakoordinaator Hans Ohrt.
Eurotunnel kannatab hinnasõjas
Inglismaad ja Prantsusmaad ühendav Eurotunnel, mis avati üheksa aastat tagasi, töötab poole koormusega ning hinnasõda on muutnud tunneli toimetuleku küsitavaks, kirjutas ajaleht Times.
Parvlaevad ja lennukompaniid on odavate hinnapakkumistega teinud ennast reisijatele meelepärasemaks ning tunnel ei suuda nendega võistelda. Eurotunneli juht Richard Shirrefs kinnitas, et tunneli avamisel tehtud plaanid olid liiga optimistlikud ning loodetud reisijatemäära ei saavutata ilmselt niipea.
Finantsraskustest kavatseb firma siiski omal jõul välja tulla. 1980. aastatel, ehitamise ajal finantskatastroofiks kujunenud Eurotunnel tahab arendada oma kaubatransiiti, lootes abile Prantsusmaa raudtee-ettevõttelt SNCF ja Briti raudteevõimudelt.
Reisijateveoga on tunnelil jätkuvalt probleeme. Algselt kavandatud 13 miljoni sõitja asemel läbib tunneli aastas seitse miljonit, tänavu esimese poolaastaga on reisijaid olnud aga 400 000 vähem kui mullu samal ajal.
Raudteetunnelit hakati La Manche’i väina alla ehitama 1987. aastal, liiklemiseks ava-ti see 1994. aastal.
Heiki Suurkask
