Orkaani rängim hoop tuleb ilmselt koos veelgi kerkiva naftahinnaga
Kogukahju, kui võtta arvesse ka seda, mida kindlustus ei kata, võib ulatuda 40 miljardini.
Ometi ei anna niisugused looduskatastroofid harilikult märkimisväärset majanduslikku tagasilööki. Nagu märgib Financial Times, oli eelmisel aastal USA-d tabanud nelja orkaani kogukahju sisemajanduse kogutoodangule täpselt null – ehkki kindlustused pidid välja maksma kakskümmend miljardit dollarit.
Ajakirja Economist kirjeldusel mõjuvad suuri purustusi põhjustavad orkaanid SKP kasvule sageli koguni positiivselt: hetkelise languse kompenseerivad kuhjaga järgnevad taastamistööd.
Katrina võib osa analüütikute hinnangul osutuda siiski kõige enam maailmamajandust raputanud katastroofiks ajaloos. Tormituuled andsid tugeva hoobi USA suutlikkusele naftat ammutada ja töödelda, tõstes barrelihinnad hetkeks isegi rekordilise 71 dollari piirile.
Piirkonnas asuvad tehased ja naftaplatvormid annavad viiendiku USA tootmis- ja kümnendiku töötlemisvõimsusest. Ka parima stsenaariumi kohaselt kulub nende töölesaamiseks nädal. Ning Financial Timesi küsitletud ekspertide hinnangul läheb hästi, kui nafta hind jääb 75 dollari piiridesse.
President George Bush otsustas lasta võimalike puudujääkide vältimiseks turule 70 miljonit barrelit toornaftat riigi strateegilistest reservidest. Samas: USA-s pole puudust mitte niivõrd naftast, kuivõrd töödeldud mootorikütusest – ning selle strateegilised varud USA-l puuduvad.
Kõrged bensiinihinnad võivad mõjuda ennekõike ameeriklaste ostuvõimele ning niita sellega jalad alt Aasia riikidel, mis sõltuvad oluliselt ekspordist USA-sse. Economisti vahendatud Merill Lynchi analüütikute hinnangul kärbib kütusegalloni hinna ühesendine tõus tarbimist 1,3 miljardi dollari võrra.
