Samas ei tähenda koostöö veel sõprust ning Shanghai on määratud jääma arveteklaarimise ja silmakirjatsemise keskuseks.

VAENLASTE KOOSTÖÖ. Senini Venemaast, Hiinast, Kõrgõztanist, TadÏikistanist ja Kasahstanist koosnenud poliitikaklubi laienes eile Usbekistani diktatuuri osalusega ning kuulutas avalikult, et moodustise tähelepanu nihkub majanduselt rohkem sõjalis–poliitilistele teemadele.

Kui tegemist oleks sõpradega, kes tõsiselt võiks kaitseallianssi moodustada, tuleks arvestada võimsa rusika tekkimisega maailma suurima mandri südames.

Tegelikult on osapoolte vahel aga ohtralt tülisid. Üks kõrge Kõrgõztani diplomaat väljendas Eesti ajakirjanikele hiljuti suurt tülgastust vendade–usbekkide juures areneva arulageda autokraatliku reÏiimi üle.

Kolme Kesk–Aasia riigi ja viie–kuue rahva vahel jagatud ülerahvastatud Fergana org on süte all hõõguv tulekolle, mis siira sõpruse raudselt välistab.

Hiina jätkab samas tasakesi territoriaalpretensioonide esitamist nii Kesk–Aasias kui ka Vene piirijõel Amuur.

Politoloogiaprofessor Aleksandr ·aravin kinnitas hiljuti Eesti Päevalehes, et kõik liberaalsed ja sirgjoonelised ana-lüütikud peavad Hiinat Venemaa jaoks tõsiseks demograafiliseks ja sõjaliseks ohuks.

ÜHINE VAENLANE ISLAM. Seega hoiavad Shanghai gruppi koos võimalused otsesuhtlemisega omaenda huve kehtestada, ning samuti ka mõned ühised kiskjahuvid.

Eilses ühisdeklaratsioonis rõ-hutatakse jälle Venemaa lemmikteemat — terrorismivastast võitlust. Tõsiselt lubatakse jälitama hakata igat tüüpi ekstremiste ja separatiste (ehkki rahu-meelne separatism peaks ÜRO põhikirja järgi olema iga väikerahva õigus).

Hiinal on ühistel piiridel islamiusklik Uiguuria, Kesk–Aasia riikides tegutsevad Afganistani Talebani reÏiimi poolt nakatatud relvarühmitused, mis unistavad uue Allahiriigi loomisest Fergana orus.

Sealjuures on kõik Shanghai moodustisse kuuluvad riigid (Venemaa, kui pooliku erandiga) autoritaarsed reÏiimid, kus on harjutud sisevaenlast otsima, leidma ja hävitama.

See ongi paljukiidetud efektiivse organisatsiooni mõte, — et kõrgemal tasemel jätkugu tülitsemine, aga siseriiklikke dissidente tuleb aidata üksteisel hävitada.

Edasi järgneb küsimus, kas siseprobleemide autoritaarne käsitlemine saab ikka lõpuni efektiivne olla.

Moskva parimadki spetsialistid ei tea, milline on Kesk–Aasias rahvaste toetus islamiäärmuslastele ja kui palju on mägedes salajasi röövlilaagreid.

Neis riikides pole ei vaba meediat ega vabu sotsiaalteadlasi, mistõttu Talebani ”kõrbehunte” kardetakse ühiselt, paaniliselt ja silmakirjalikult.

Tõele näkku vaatavat koostööd Aasia südames ei teki.