Vaesus ja rahu ei erista ligimesi, märkis paavst oma aastavahetuse üleskutses. Paavst ei kritiseeri mitte ainult materiaalset vaesust, vaid ka tundmuslikku, moraalset ja spirituaalset vaesust, mis levib maailmas, teatas Vatikan.
"Me saame osa ainsast jumalikust plaanist, mille järgi me oleme kutsutud ühe perekonna moodustamiseks, milles indiviidid, rahvad ja rahvused, kujundavad oma käitumist kooskõlas vennalikkuse ja vastutuse printsiipidega," rõhutas paavst.


Paavst kinnitas, et ta näeb vaesuses kompleksi, mis soodustab olude eskaleerumist konfliktideks. Tema järgi on inimeste seas üha enam levimas moraalne alaareng, mida nad naudivad majanduse üliedukusega saavutatud jõukusest, kuna nende sisemine elu on tihti suunitletud valesti ja neil puudub moraalne kompass.
"Need konfliktid viivad traagiliste vaesuse olukordadeni," rõhutas paavst. Ta tsiteeris ka oma eelkäijat Johannes Paulus II-t, kes pidas vaesust suurimaks ohuks, mis ähvardab rahu saavutamist.
Benedictus XVI taunis ka valitsuste samme vaesusega võitlemisel, mida tehakse sündimata laste arvelt. "Sel põhjusel on teostatud rahvusvahelisi kampaaniaid sündimuse vähenemiseks, mis mõnikord kasutavad naiste väärikust alandavaid meetodeid ega võimalda vanematel saada nii palju lapsi, kui nad tahavad."
"Rahvaarv on osutunud pigem eeliseks, mitte vaesust põhjustavaks faktoriks," tõdes paavst. Ta pidas vaesust tekitavateks faktoriteks pandeemiaid, globaalset relvastumist ja toiduainete kriisi.
1. jaanuar on katoliku kirikus ülemaailmne rahu päev ja Püha Jumalaema Maarja suurpüha.