Paavsti otsusega kuulutati õndsaks 188 märtrit
"Nad surid oma usu pärast, mitte majanduslikel või poliitilistel põhjustel," ütles kardinal Jose Saraiva Martins, kes oli paavsti poolt volitatud läbi viima märtrite õndsakspühitsemist, vahendas AFP.
Martins oli pikka aega pühakukskuulutamise menetluste kongregatsiooni juht.
Isiku õndsakskuulutamisele järgneb tema kanoniseerimine ehk kuulutamine pühakuks.
Pidulikul missal osales 30 000 kristlast, kuid mitte ühtki riigiametnikku.
Jaapani märtrid piinati surnuks ajavahemikus 1603-1639, kuna neid süüdistati Jaapani šoguni Tokugawa Ieyasu poolt usutoimingute praktiseerimises.
Kristlastest samuraid ja koduperenaised löödi risti või piinati surnuks muul moel.
Tagakiusamise käigus raiuti ära kolme lapse sõrmed, nende laupadele põletati ristid ja seejärel visati lapsed kuumaveeallikatesse.
Paavst Johannes Paulus II tõdes 1981. aastal toimunud pastoraalsel visiidil, et Jaapan on märtrite maa.
Nagasakis asus enne 1945. aasta tuumarünnakut Aasia üks suurimaid katoliiklaste kogudusi.
Praegu on kristlasi riigi elanikkonnast umbes 1 protsent.
Jaapani praegune peaminister Taro Aso on katoliiklane.
Tegu oli esimese beatifikatsioonitseremooniaga Jaapanis. Esimesed Jaapani märtrid kanoniseeriti 1862. aastal.
Tänase seisuga on Benedictus XVI kuulutanud pühakuks 18 ja õndsaks 766 isikut.
Eelmisel aastal kuulutas ta õndsaks 498 Hispaania kodusõja märtrit. See oli suurim hulk isikuid, kes kuulutati korraga õndsaks.
