Päev, mil keiser kisti päris alasti
Dominique Strauss-Kahn oli veel kaks päeva tagasi kõik-võimas mees, kelle võimuses oli riike majanduskriisist välja aidata. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevdirektor on ta küll vormiliselt edasi, aga praegu on ta vang, kes ootab New Yorgis vägistamissüüdistuse alusel kohtuotsust. Ja kui ta peakski õigeks mõistetama, on mehe mainele tekkinud selline plekk, mida maha pesta ei jõua.
Seda, mis Strauss-Kahni ja New Yorgi hotelli teenijanna vahel toimus, teavad täpselt vaid kaks isikut. Praegu pole ka mingit põhjust arvata, et 32-aastane toateenija peaks mingil põhjusel valetama. 62-aastase Strauss-Kahni vastu on esitatud süüdistus ahistamise, vägivaldse kinnipidamise ja vägistamiskatse eest.
Kuid nüüd vupsab päevavalgele muidki asju, mida seni on pigem kinni mätsitud. 31-aastane ajakirjanik Tristane Banon väidab, et Strauss-Kahn olevat 2007. aastal tedagi ahistanud. 2008. aastal tegi aga IMF oma juhile hoiatuse abieluvälise suhte pärast alluvaga, endise Argentina keskpankuri abikaasa Piroska Nagyga.
Räpane poliitika
Armukeste pidamine on Prantsuse poliitikas juba sajanditepikkune tava ning sellised skandaalid ei pälvi isegi kõmumeedia püsivamat tähelepanu.
Poliitika on olnud seal alati räpane. Korruptsiooni eest saadud kohtulik karistus ei takistanud Alain Juppél näiteks sel aastal välisministri kohale tõusmast. Kuid mingil hetkel lähevad skandaalid juba üle piiri, millest alates poliitikul ei tohiks enam olla tagasiteed tippu.
Toulouse’i ekslinnapea Dominique Baudis pidi 2003. aastal kohtu ette astuma, sest kaks prostituuti väitsid, et mees olevat 1990. aastatel neid vägistanud. Kohus ei leidnud nende väidetele mingit kinnitust ja tänapäeval pole isegi viisakas europarlamendi saadiku Baudis’ nime seksiskandaalidega seostada.
Märksa tõsisem lugu on kultuuri- ja kommunikatsiooniministri Frédéric Mitterrandiga (kelle lell François oli teatavasti üle-eelmine Prantsuse president). Oma 2005. aastal ilmunud bestselleris on praegune minister avameelselt nostalgitsenud, kui lõbus tal oli Tai bordellides väikeste poistega mängida. President Nicolas Sarkozy on hoidnud Mitterrandi ametis isegi pärast seda, kui mees avalikult Roman Polanskit kaitses.
Strauss-Kahn oleks olnud kindel valik järgmise presidendi kohale, kes oleks suutnud isegi Nicolas Sarkozyst jagu saada. Ka tema naine Anne Sinclair oleks esileedina kaks korda populaarsem kui Carla Bruni-Sarkozy. Strauss-Kahni juhtum tuli seega Sarkozyle just parimal hetkel.
Kuid Sarkozy mured pole veel murtud. Rahvusrinde juht Marine Le Pen on Strauss-Kahni taunides praegu isegi rohkem pildil. Sotsialistide poolelt teatas aga Martine Aubry, et uudis tabas Prantsusmaad pikselöögina.
Nüüd, kui Strauss-Kahn on 2012. aasta presidendikandidaadina tõsise kahtluse alla sattunud, oleks just Aubry see, kes valimistel Sarkozyle vastu astuks, seniste küsitluste järgi pigem teises voorus kaotades.
Vägistanud ekspresident vangi
•• Kui endisele Prantsuse majandus- ja rahandusministrile ja ilmsele presidendikandidaadile Dominique Strauss-Kahnile esitatud süüdistused tõesti tõeks osutuvad, võib seda veidi võrrelda Iisraeli endise presidendi ja ministri Moshe Katsavi juhtumiga.
•• Nimelt mõisteti Katsav mullu detsembris süüdi vägistamises ja seksuaalses ahistamises, märtsis määras kohus ka karistuse – seitse aastat vanglat. Katsavist sai esimene Iisraeli ekspresident, kes on trellide taha saadetud.
•• Kohtuotsus kinnitas süüdistust, mille kohaselt vägistas Katsav ühe kaastöötaja, kui ta oli 1998. aastal kabinetiminister. Presidendiametis aastail 2000– 2007 tegeles ta aga kahe naise seksuaalse ahistamisega.
•• Katsav on otsuse edasi kaevanud, eitab süüdistusi ja väidab, et ta on poliitilise nõiajahi ohver. Seni pole ta veel vanglasse läinud. Karistuse kandmine pidi algama 8. mail, kuid tema advokaadid on esitanud ülemkohtule taotluse see edasi lükata kuni selle ajani, kui apellatsiooniprotsess on täielikult läbitud.
