Euroopa Liidus on toimunud tavapärane juhtoinavahetus, kuna alates tänasest on Portugali järel kuueks kuuks euroliidu eesistujamaaks Prantsusmaa, kelle auahne plaan näeb ette laienemiseks hädavajalike sisereformide lõpetamist detsembris Niceis toimuvaks tippkohtumiseks.

Prantsuse eurominister Pierre Moscovici ütles mõne päeva eest, et kui see eesmärk läbi põrub, on tulevik kaunis segane. Hetkel, kui Pariis Lissabonilt ohjad üle võtab, pole 15 liikmesriiki üksmeelel mitte üheski EL-i reformi olulises küsimuses alates vetoõiguse tühistamisest otsuste langetamisel kuni Euroopa Komisjoni volinike arvu ja häälte kaaluni välja. Segane on seis ka laienemise kuupäevadega, mida kandidaatriigid kuulda ihkavad, aga liikmesrigiid öelda ei taha. Pariis peab ses osas mingi otsuse langetama.

Föderaalriigi teema jäägu tulevikku

Ilmselt seoses eelseisvate oluliste ja päevakajalisemate ülesannetega ütles ka Prantsuse välisminister Hubert Vedrine, et talle küll meeldib Saksa kolleegi Joschka Fischeri unistus föderaalsest Euroopast, aga praegu pole sobiv hetk sellega tegelemiseks, sest sisereformid on esikohal.

Prantsusmaa kuus kuud järgnevad Portugali poolaastale, mil Lissabonil lasus tänamatu ülesanne tulevasi otsuseid ette valmistada. Portugali töö vilju saab aga maitsta ja neilt loorbereid lõigata Prantsusmaa. Peale intresside maksustamise ei langetatud esimesel poolaastal ainsatki eriti olulist otsust, küll aga algas sisereformidele pühendatud valitsustevaheline konverents. Justkui oma eesistumisaja ajalukku jäädvustamiseks korraldas Portugali peaminister Antonio Guterres esimese EL-i ja Aafrika tippkohtumise ning seadis eesmärgiks muuta Euroopa maailma esimeseks majandusjõuks.

Tüli Austriaga prantslaste lahendada

Siiski poleks Portugali eesistumisaeg kuigivõrd meeldejääv olnud, kui poleks lahvatanud tüli seoses Austriale kehtestatud sanktsioonidega. Portugal ei suutnudki – muidugi enamiku ülejäänud euroriikide vastuseisu tõttu - kuue kuu jooksul olukorda lahendada ja probleemid langevad nüüd Viini-vastase kriitikakoori eesotsas olevate prantslaste ja võib-olla isegi neile juhtkohal järgnevate rootslaste õlule. Asi võib teravaks minna juba õige pea, sest Austrias on tulemas referendum, kus sanktsioonide kohta rahva arvamust küsitakse.

Prantsuse presidentuuril on ka sisepoliitiline roll. Prantsusmaal on praegu presidendiks konservatiiv Jacques Chirac ja peaministriks sotsialist Lionel Jospin. 2001. ja 2002. aastal toimuvad riigis kolmed olulised valimised, kus need kaks ilmselt ka omavahel presidendikoha pärast võitlema hakkavad, muu hulgas EL-i temaatika najal.