Pärisorjuse kaotamise päev tekitab Venemaal vastakaid tundeid

Eile 141 aastat tagasi kaotas Vene tsaar Aleksandr II Venemaal ära pärisorjuse. Liberaalsed vene poliitikud on tulnud välja ettepanekuga kuulutada see päev ametlikuks pühaks, põhjendades, et Venemaa on ainus demokraatlik riik, kus orjusest vabanemist ei tähistata. Paljud aga arvavad skeptiliselt, et pidutsemiseks pole põhjust, kuna maarahvas polnud enda peremees ei Nõukogude Liidu päevil ega ole ka nüüd.

Paremjõudude Liidu üks juhtidest Boriss Nemtsov teatas paar päeva tagasi, et tema partei kavatseb taastada ajaloolise õigluse ja kuulutada 19. veebruari pärisorjuse kaotamise päevaks. Riigipühade limiit on Venemaal küll juba täis, kuid parempoolsed lepiksid ka töise tähtpäevaga.

Nemtsovi sõnul on Venemaa maailmas ainus demokraatilik maa, kus vabaduse saavutamise päev on peaaegu täiesti unustatud. Samas oli Aleksandr II manifest Venemaa jaoks toona murdeline sündmus. Peale seda algasid radikaalsed muutused pea kõikides elusfäärides –alustati maa- ja linnareformi, kohtu, sõjaväe ja haridussüsteemi muutmist.

Juba toona võeti vastu kohalike omavalitsuste seadused, seati sisse vandemeeste kohtud ja avati erakoolid. Kõik lõppes aga üsna kurvalt. Nagu Venemaal tihti juhtub, ei jõutud reformidega kuigi kaugele. Pärisorjusest vabanenud talupojad ei viitsinud enam tööd teha ja hakkasid mässama. Lõpuks tappis rahvas tsaari ning järgmine imperaator Aleksandr III otsustas riskimise lõpetada ja kruvid kinni keerata.

Sellest ajast peale on venelastel säilinud kindel teadmine, et igale soojenemisperioodile järgneb kruvide kinnikeeramine ja kõik reformid on juba ette määratud hukule. Samuti armastatakse Venemaal alati tõmmata ajaloolisi paralleele. Sama süzhee kordus Nõukogude ajal ja midagi paremat ei tasu oodata ka nüüd.

Möödunud aastal, kui Aleksandr II manifesti avaldamisest möödus 140 aastat, teatas Vladimir Putin, et maa tuleb anda lõpuks nende omandisse, kes seda kasutavad. Ka Venemaa põllumajandusminister seostas täna parempoolsete korraldatud ümarlaual Riigiduumas pärisorjuse kaotamist maareformiga, öeldes, et tsaari progressiivset sammu ei tuleks põlllumajandusmaade erastamise arutamisel unustada.

Põllumajandusliku maa ost ja müük jäeti mullu Venemaa maakoodeksi vastuvõtmisel lahtiseks ning küsimus tuleb arutamisele alles eeloleval kevadel. Suurim vastane maa privatiseerimisele on kommunistide kõrval paradoksaalsel kombel aga põllumehi endid esindav agraarpartei.

Agraarpartei esimees Nikolai Haritonov teadustas kommentaariks parempoolsete initsiatiivile, et talupojad vabanevad ikke alt alles siis, kui riik neile korralikult peale maksab, kulutades põllumajanduse toetuseks vähemalt mõnikümmend protsenti eelarvest. Alles siis võib Haritonovi sõnul tähistada pärisorjuse kaotamist.

Ka mõõdukamatest vene poliitikutest leiavad paljud, et pärisorjusele kriipsu peale tõmbamisega Venemaale vabadust ei saabunud ja liigne rahvuspüha ei aita praegu Venemaad kiiremini reformide poole. Kui aga Putin ka uut püha välja ei kuuluta, siis ehk viivad parempoolsed vähemalt ellu oma teise idee – nad on lubanud püstitada Peterburisse monumendi tsaar-reformaatorile, kes vabastas orjusest 22 miljonit vene talupoega.

Üve Maloverjan