Armeenlastega asustatud Gruusia linna Ahalkalaki meeril Hatšik Aivazjanil on väga kindel põhjus, miks ta ei toeta president Mihheil Saakašvili tagasiastumist – ei pea enam andma altkäemakse. Vähemalt mitte avalikult.

„Enne Saakašvilit oli nii, et meie juurest Džavaheetiast

Thbilisi turule sõites jäi tee peale 42 politseiposti ning igas neist pidi kaubaga läbi sõites maksma kolm kuni viis lari (20–30 krooni) pistist,” räägib ta. „Kujuta ette, kui palju pidime maksma, kui tahtsime Thbilisi turule jõuda!”

Gruusia parlamendivälise opositsiooni väitel on korruptsioonivaba politsei loomulik asi. Nemad tahavad Saakašvililt vaba meediat ja tõeliselt sõltumatut kohut ning on selle nimel protestinud juba kaks kuud, halvates osaliselt Thbilisi kesklinna liikluse ja äritegevuse. Nüüd on midagi muutumas. Teatud rahunemise esimene märk oli see, kui miitingulised vabastasid nädala alguses liikluseks Thbilisi Vabaduse väljaku, mis oli suletud seitse nädalat.

Veel eelmisel nädalal paistis vastasrind tõsiselt Saakašvili kannatust proovivat. Kõigepealt sundis radikaalseks kutsutav opositsioon Saakašvilit ära jätma 26. mai iseseisvuspäeva traditsioonilise sõjaväeparaadi

Thbilisi kesklinnas ning kogus ise selle asemel vastu ootusi rohkearvulise, 50 000 osalejaga protestiürituse. Sellele järgnesid

Thbilisi-Bathumi reisirongi kinnipidamine osa opositsiooni toetajate poolt samal õhtul ning mõned päevad hiljem verine kokkupõrge opositsiooni ja erariietes politsei vahel, mille käigus said kolm politseinikku tõsiselt pussitada.

Verised vahejuhtumid

Nende pingeliste sündmuste taustal ärritas paljusid Saakaš­vili sõit 27. mail Rooma, vaatama oma lemmikmeeskonna FC Barcelona mängu jalgpalli Meist­rite liiga finaalis Man­chester Unitedi vastu. See sundis Gruusias päid vangutama isegi neid, kes ei toeta opositsiooni protestiüritusi.

Olukorra päästis paljuski suure autoriteediga Gruusia õigeusu kiriku patriarh, 76-aastane Ilja II.

Kõigepealt teatas kirikupea tema juurde kogunenud rohkearvulistele opositsiooni toetajatele, et Gruusia on juba väsinud revolutsioonidest ja riigijuhtide ennetähtaegsetest ametist lahkumistest. Saakašvili pidas seda õigustatult oma võiduks.

Et mitte näida võimu toetajana, tegi aga patriarh uue avalduse, milles hoiatas, et pinge ühiskonnas on väga suur ning selle vähendamiseks peaksid võimud kaaluma ennetähtaegseid valimisi. Seda avaldust pidas opositsioon oma võiduks. „Patriarhi avaldused näitasid tõrvikut tunneli lõpus, kuid mitte veel valgust,” ütleb Gruusia diplomaatiaakadeemia rektor Soso Tsintsadze.

Praegu on ebatõenäoline, et Thbilisis puhkeks võimu ja opositsiooni vahel ulatuslik füü­siline konflikt, kuigi opositsiooni üksikud radikaalsed ettevõtmised on võimalikud – vahejuhtumid on alates esimesest miitingust 9. aprillil kulgenud üha verisemas suunas. Muide, Gruusia politseinikel on keelatud opositsiooni üritustel kanda tulirelvi.

„Ühinenud opositsioonist pole mõtet enam rääkida,” kinnitab Thbilisis ilmuva ingliskeelse nädalalahe Georgian Today vaatleja Zaza Jgharkava. „Patriarhi ühemõtteline positsioon otsustas selle n-ö uue revolutsiooni saatuse.”

Kõige tõenäolisemaks arenguks peetakse praegu Thbilisis parlamendivälise opositsiooni lõhenemist: osa läheb Saakašviliga läbirääkimistele ning osa jätkab väiksemas mahus protestiaktsioone tänaval.

Mida on Saakašvili oma lahkumise nõudjatele valmis pakkuma?

Patriarh Ilja II ei täpsustanud, milliseid erakorralisi valimisi ta silmas peab. Erakorraliste valimiste soovitamine kirikupea poolt oli niigi Saakašvili jaoks teatud „punase joone” ületamine. Ta on nõus sellest üle astuma vaid 2010. aasta sügiseks kavandatud kohalike valimiste puhul, kuid mitte mingil juhul ei luba ta erakorralisi parlamendi- või presidendivalimisi (korralised peaksid toimuma vastavalt 2012. ja 2013. aastal), kinnitab Gruusia siseministeeriumi üks juhte Šotha Uthiašvili.

Saakašvili oleks valmis tõstma kohalikud valimised 2010. aasta kevadele. Lisaks pakub ta, et kõigi linnapeade kohtadele, ka Thbilisis, tulevad eraldi otsesed valimised.

Võimud on nõus reformima ka valimisseadust, mis on olnud opositsiooni üks nõudmisi, ning arutama põhiseaduse muutmist, et anda rohkem võimu parlamendile.

Eksperdid: kõnelusi tuleks alustada eeltingimusteta

•• Praegu on pall Gruusia opositsiooniliidrite käes, kes peavad igaüks eraldi otsustama, kas nõustuda Saakašviliga läbi rääkima või jätkata vanaviisi protestimist. Suve hakul, kui kuumus tõuseb Gruusias üle 30 kraadi, pole miitingute jätkamine sugugi lihtne ettevõtmine. Seni pole aga opositsioonist keegi olnud nõus kohalike valimiste kompromissiga.

•• „Ainuke väljapääs on läbirääkimiste alustamine ilma mingite eeltingimusteta,” võtab asjade seisu kokku Gruusia diplomaatiaakadeemia rektor Soso Tsintsadze. „Ei tohi olla mingit eufooriat või illusiooni, et probleemid on läbi, sest rasked läbirääkimised on alles ees. Tegemist on uue reaalsusega, mis nõuab uusi lähenemisnurki ja uusi otsuseid.”

•• „Ühelt poolt peab opositsioon olema valmis loobuma oma nõudmisest presidendi tagasiastumise kohta, teiselt poolt peavad võimud näitama valmisolekut muutusteks,” kirjeldab olukorda poliitikaanalüütik Andro Barnovi, Thbilisis asuva strateegia- ja arenguinstituudi direktor. „Muutuste all pean ma silmas võimude lahusust, vaba ajakirjandust, vaba ja sõltumatut kohut ning paremat valimisseadust ja valimiskeskkonda.”

•• Kuigi protestid senises mahus ilmselt vaibuvad, ei saa Saakaš­vili hetkekski unustada, et paljud Gruusia elanikud pole tema praeguse poliitikaga rahul. Lubatud reformid on seiskumas. Olukorra võti võibki olla sisulises dialoogis reformide üle, mitte ainult võimu jagamises – nii saab opositsioon päästa oma näo ning valitsus saab uue tõuke reformideks.