Peasüüdistaja: Kosovo albaanlased lõikasid serbia vangidelt neerud
“Neerudest ilma jäetud ohvrid pandi jälle barakkidesse luku taha, kuni nad tapeti muude vajalike organite kättesaamiseks,” kirjutas endine ÜRO tribunali peasüüdistaja oma äsja ilmunud teoses. “Seetõttu teadsid teised vangid, milline saatus neid ootab, ja nad palusid õudusega, et nad tapetaks kohe.”
Kui seni on serblased pidanud del Pontet nende vastu vaenulikult meelestatud erapoolikuks prokuröriks, siis tema viimased paljastused ei jäta kahtlustki, mida ta arvab ka teise poole julmusest.
Endise süüdistaja kinnitusel viidi juunis 1999, kohe pärast NATO vägede sisenemist Kosovosse, sealt Albaaniasse sada kuni kolmsada röövitud serblast. Seal lõiguti nad tükkideks ning müüdi n-ö varuosadena rahvusvahelisel mustal turul maha.
Oma allikate suhtes jääb del Ponte umbmääraseks, viidates näiteks “usaldusväärsetele ajakirjanikele”. Ent ta kinnitab, et inimorganite kaubandusega tegeles Kosovo vabastusarmee kõrgem ning kesktaseme juhtkond.
Uurimine katkestati
Algul püüdis tribunal tema kätte sattunud infot ka uurida. Kohapeale jõudnud eksperdid leidsid verepritsmetega kaetud ruumi ja nurga tagant ära visatud meditsiinitarbeid. Kohalikud elanikud ajasid vastuolulist juttu: esialgu rääkis naisterahvas, et oli samas ruumis sünnitanud, pärast aga mees, et oli seal loomi tapnud.
Ent rohkem Haagi tribunalil juhtunut uurida ei õnnestunud. Del Ponte väitel tehti talle selgeks, et kuna veretööd on toime pandud pärast sõjategevuse ametlikku lõppu, ei kvalifitseeru need sõjakuritegudeks. Rahvusvahelise tribunali asemel peaks neid uurima Kosovo võimud.
Vast iseseisvunud Kosovo esindajad ei tõtanud del Ponte raamatut “Jaht. Mina ja sõjakurjategijad” just tervitama. Justiitsminister Nekibe Kelmendi nimetas süüdistusi prokuröri kujutlusvõime viljaks. Priština kinnitusel ei pea nad niisuguste väidete uurimist põhjendatuks.
Küll aga nõuab põhjalikku juurdlust näiteks inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch. Serbia endine justiitsminister Vladan Batic on nimetanud väidetavat organilõikust “kõige kohutavamaks kuriteoks pärast dr Mengelet”.
Raamat on juba toonud pahandusi ka autorile endale. Kaduma jäänud Kosovo serblaste lähedasi esindav ühendus lubas prokuröri kuritegude varjamise eest kohtusse anda.
Raamat aitab võimule radikaalid
•• Poliitilises mõttes poleks ekssüüdistaja raamat saanud ilmuda halvemal ajal. 11. mail tulevad Serbias erakorralised valimised, mis on ühed olulisemad pärast Slobodan Miloševici kukutamist. Serblastel tuleb valida kas läänemeelsed jõud, kes tahavad hoolimata Kosovo kaotamisest tihendada sidemeid EL-iga, või rahvuslased, kes lubavad katkestada kohe koostöö sõjakuritegude tribunaliga. Viimasel juhul külmutaks suhted aga EL ise.
•• Serblaste seas on levinud veendumus, et tribunal on nende suhtes erapoolik. Hiljuti said nad sellele järjekordse “kinnituse”, kui kohus mõistis õigeks Kosovo endise väepealiku ja peaministri Ramush Haradinaj.
