Selles mõttes oli ikka üllatuste üllatus, kui 2. märtsi õhtul helistati Pihkva oblastivalitsusest Petseri setude seltsi esinaisele Helju Majakile (50) ja teatati, et kuberner tahab homme tulla vaatama Irboska (venepäraselt Izborsk) lähedal asuvat setude muuseumi – Helju on ühtlasi ka selle juhataja – ning tahab saada ülevaadet, kuidas setudel läheb.

„Ma käisin küll hiljuti kuberneri vastuvõtul rääkimas, et inimesed ei saa enam üle piiri, et meie vanemad inimesed lähevad siit ära Eestisse ja nii edasi, aga ma ei uskunud kuidagi, et ta kavatseb ise siia tulla!” imestab Helju Majak isegi veel ligi kuu aega hiljem.

Tervelt kaks tundi Ridaja (Sigova) külas asuvas setu väikses talumuuseumis viibinud Turtšak kirjutas samal päeval alla korraldusele töötada välja regionaalne setude toetamise programm. Sellest üllatavast käigust kirjutasid Venemaal isegi mõned üleriigilised ajalehed ja suured uudisteportaalid.

Eesmärk — tuua setud üle

Kas Pihkva suure tulevikuga kuberneri soov setusid aidata on siiras või on sellel ideel poliitilised eesmärgid?

Turtšak räägib intervjuus Eesti Päevalehele setude programmist silmanähtava heameelega.

„Eesmärk on säilitada setude rahvus, nende olme ja kultuur,” räägib noor kuberner soravalt, ise samal ajal lauale jäetud dokumentidele alla kirjutades. „Me oleme huvitatud sellest, et setud tegeleksid edasi nende traditsiooniliste tegevusaladega ning hakkame neid selles toetama. See on ka meie ajalugu.”

Setude toetamise programm peab Turtšaki sõnul valmis saama juunis, siis arutab seda oblasti juhtkond. Programmi väljatöötamist juhib Turtšak isiklikult.

Toetama tahetakse hakata setu festivale, konkursse, Eestis elavate setude külastamist, traditsioonilist talupidamist. Lisaks saavad noored setud kvoodid sügisel avatavasse Pihkva riiklikkusse ülikooli (mis luuakse Pihkva pedagoogilise instituudi ja polütehnikumi baasil), lubab kuberner.

Rõõmustada võiksid selle üle kõik eestlased, sest traditsiooniliselt on setusid peetud eestlaste üheks rahvusrühmaks, kellel on küll oma identiteet ja keel.

Ja see pole veel kõik! Märtsi algul uudisteagentuurile Interfax intervjuud andes ütles Turtšak, et erilist rõhku tuleb panna setudele mugavate elamistingimuste loomisele. „Tuleb teha nii, et noored tahaksid siin elada ning tulevikus koliksid setud Eestist siia,” vahendas Interfax kuberneri sõnu.

Kas ta tõesti usub, et setud hakkavad Eestist Venemaale kolima, küsin Turtšakilt. „See on meie eesmärk pikemas perspektiivis,” vastab Turtšak silmagi pilgutamata ja dokumentide allkirjastamist jätkates. „Lühemas ja keskmises perspektiivis on eesmärk, et need setud, kes juba elavad siin, jääksid siia edasi elama.”

Nüüd katkestab kuberner tempoka paberite allakirjutamise ja ütleb peaaegu pidulikult: „Muide, kui selle programmi loomine välja kuulutati, siis pärast seda on kolm setu peret Eestist teatanud oma soovist kolida ümber Petseri rajooni. Ja see oli selle peale, kui me olime levitanud vaid miinimuminfot uue programmi ettevalmistamise kohta. Ma arvan, et kui programm valmis saab, siis kolida soovijate arvu dünaamika hakkab kasvama.” Esialgu ei taha Turtšak neist kolmest perest lähemalt rääkida. Teeme programmi valmis, siis räägime lähemalt, on tema sõnum.

Setude elu võib üldse varsti Petseri rajoonis lõbusaks minna, sest loodetavasti peagi lülitatakse nad Venemaal elavate väikerahvaste ametlikku nimekirja. See tähendaks, et nende kultuuri edendamiseks hakatakse raha eraldama ka Venemaa regionaalarengu ministeeriumi eelarvest.

See kõik tundub ikka väga üllatav, eriti kuberneri selline isiklik tähelepanu setudele.

Pihkva oblastivalitsuse pressiteenistuse juht Oksana Širan põhjendab tähelepanu sellega, et noor kuberner on üles kasvanud Peterburis ning seetõttu suur kultuurihuviline. „Teate, varem ei tundnud siin keegi huvi setude vastu, keegi ei tundnud huvi laiemalt kultuuri vastu,” räägib Širan. „Aga nüüd on see meie oblasti jaoks oluline.”

Pihkva oblasti suurima opositsioonilise lehe Pskovskaja Gubernija poliitiline vaatleja Maksim Andrejev arvab, et setudele nii suure tähelepanu osutamine on Moskvast antud ülesanne. „Eesmärk on näidata Venemaa hoolitsust väikese soome-ugri rahva vastu,” pakub Andrejev. „Selline väike propagandasõda Eestiga, kes teatavasti on väga palju sõna võtnud Venemaal elavate soome-ugri rahvaste teemal.”

Kui Andrejevil on õigus, siis võib Venemaa eesmärk olla näidata nelja-viie aasta pärast, et vaadake, mida nemad on setude jaoks kõik ära teinud, aga mida meie, Eestis, oleme nende jaoks teinud. Setud muidugi ainult võidaksid sellest. Siiski, miks ei võiks pihkvalastel olla setude suhtes sama siirad kavatsused nagu eestlastel?

Petseri setude juht Helju Majak igatahes loodab väga, et Pihkva kuberneri jutt on siiras ja ta täidab oma lubadused. „Meile jäi väga hea mulje Turtšakist,” ütleb ta. „Loodame, et saame rohkem raha ja saame ehk midagi ehitada.”

„Kui setude programm tõesti käivitub, siis see on väga suur asi. Ma väga loodan, et kõik läheb korda,” toetab teda Irboska muuseumi (setu talumuuseum kuulub nende alla) direktor Natalja Dubrovskaja. „Turtšak on väga usklik ja haritud inimene, ta siiralt huvitub meie ja setu muuseumist.”

2001. aastal Ridaja külas avatud setu talumuuseumi perenaine Ene Lõiv on praktilise inimesena veidi umbusklikum kuberneri suurejooneliste plaanide suhtes, kuigi soovib loomulikult nende elluviimist. Lõiv tahab rohkem rääkida sellest, milline on elu praegu setu külades.

1990. aastate algul elas näiteks Ridajal veel kaheksa setu peret. Nüüdseks on nad kõik Eestisse kolinud. Ridaja on tänaseks peaaegu tühi küla. Ainus püsielanik on seal 79-aastane Anna. Elab puhta üksi. Tal pole isegi kaevu, vett käib võtmas setu muuseumi õuelt. „Setu eided on alati kõvad olnud,” naerab Ene Lõiv. Ta ise elab koos oma tütre ja tütretütrega seitse kilomeetrit eemal Pankovitsa poole. Tööle käib rattaga. „Ei mina usu, et keegi tahaks Eestist siia kolida,” ütleb ta. „Siin ei ole tööd ega transporti.”

Viie aasta pärast peaks olema näha, kas peale on jäänud elukogenud setu naise kaine hinnang või noore kuberneri poliitilised ambitsioonid.

Kuberner Turtšakil on veel üks algatus, mis osaliselt puudutab Petseris elavaid setusid. Turtšaki initsiatiivil algatati eelmise aasta kevadel Venemaa parlamendi ülemkojas eelnõu, mis keelaks topeltkodakondsusega inimestel Venemaal riigiametites töötamise.

Kahe passiga

Turtšak algatas selle just Petseri rajooni eripära tõttu, kus paljud elanikud otsisid üles oma setu juured ning said selle kaudu sünnijärgse Eesti kodakondsuse. Suurel osal rajooni elanikest on kaks passi. Ka paljudel ametnikel. Eelmise aasta talvest ametisse asunud Turtšakile ei meeldinud see kohe algusest peale.

Turtšak nendib, et seadust pole veel vastu võetud, aga nad leidsid Petseri rajooni jaoks ajutise lahenduse. „Petseri rajooni juht võttis vastutuse enda peale ja palus ametnikel esitada Schengeni viisad. Need, kes selle esitasid, nendele loomulikult küsimusi polnud, aga need, kes mitte, nemad pidid ametist lahkuma,” räägib Turtšak.

„Kui palju selliseid ametnikke siis oli, kes pidid lahkuma?” küsin. „See on ametkondlik info!” naerab Turtšak. „Aga neid oli! Ainult selliste meetoditega saab praegu võidelda selle vastu.”

„Ei saa inimene, kellel on taskuks Eesti pass, töötada teise riigi ametnikuna,” räägib Turtšak. „Paljudel juhtudel on inimestel nii parem majanduslikus mõttes, äri tegemiseks, sellepärast on nad võtnud ka sinise (Eesti – J. P.) passi. Siin pole mingit moraali ega poliitikat.”