Minu jaoks on see muidugi üllatus, kuigi Benedictus XVI ei varjanud enne Rooma paavstiks valimist, et tema tervis ei ole väga tugev. Tema jaoks oli suur väljakutse võtta paavsti amet enda peale. Benedictus XVI on alati olnud oma otsustes ja valikutes väga aus. Mul oli küll selline mulje, et sel päeval, kui ta näeb, et ei saa enam ülesandeid täita endale iseloomuliku põhjalikkusega, otsustab ta ise ameti edasi anda.

Kui erakordne on paavsti tagasiastumine?

Muidugi on paavsti tagasiastumine katoliku kirikus erakordne sündmus, kuigi mitte unikaalne. Iseenesest on see otsus täiesti lubatud. Kindlasti oleksime soovinud näha veel kaua tema naeratavat nägu ja kuulata tema isalikku tarkust. Aga kas see ei ole inimlikkuse positiivne märk: leppida oma piiratusega ja mitte pidada ennast asendamatuks? Pärast tagasiastumist võib arvata, et Benedictus XVI on edasi kardinal. Rooma paavst on Rooma piiskop. Kui piiskop astub tagasi, jääb ta piiskopiks, kuigi tema ülesanded on muidugi teistsugused.

Missugune on paavsti tagasiastumise mõju Eesti katoliiklastele?

Kohtusin ise mõned aastad tagasi Benedictus XVI-ga. Mind üllatas see südamlikkus, kui palju ta tundis huvi ja küsis Eesti rahva kohta. Emotsionaalses mõttes on katoliiklaste jaoks iga kord raske loobuda ja paavsti vahetada, kuid see peab nii olema. Nüüd peavad Eesti katoliiklased palvetama uue paavsti eest.

Missugune võiks olla selle otsuse ülemaailmne mõju?

Varsti algab katoliku kirikus uus aeg uue isiksusega. On selge, et paratamatult mõjub iga paavst katoliku kirikule oma eeskuju, sõnade ja isiksusega. Samas teame, et sellepärast, et valitakse uus paavst, ei muutu kirik radikaalselt. See pole maailmalõputunne, vaid pigem uue ajastu alguse tunne.