Põhja-Korea valmis ründama esimesena
Pärast USA teadet, et Iraaki rünnatakse ka siis, kui muu maailm seda ei toeta, on Põhja-Korea viinud maksimumini ka enda valmisoleku sõjaks. Põhja-Korea välisministeeriumi esindaja Ri Pyong Gap kinnitas telekanalile BBC, et USA sõjavägede koondamine viitab kindlale plaanile Põhja-Koread rünnata. “Põh-ja-Korea ei kavatse istuda ja oodata, vaid on valmis vajaduse korral ka esimesena ründama,” teatas Ri.
Washington teatas, et Põhja-Korea ohu tõrjumiseks koondatakse Vaiksele ookeanile rohkem vägesid.
Pyongyang vastas sellele ähvardusega anda ennetav löök USA baasidele regioonis. USA nimetas üleeile väga ohtlikuks Põhja-Korea teadet tuumareaktori taaskäivitamisest ning andis teada, et Ühendriikide väed on vajaduse korral valmis Pyongyangile vastu astuma.
Totaalne sõda. “Kui USA korraldab meie rahuotstarbelistele tuumarajatistele üllatusrünnaku, vallandab see totaalse sõja,” kirjutas eile Põhja-Korea valitsuspartei ajaleht Rodong Sinmun. “Me vastame ennetusrünnakule jõulise vasturünnakuga ja totaalsele sõjale totaalse sõjaga,” lisati samas. Eile lisas riigi kesk-uudisteagentuur: “USA on julgenud laimata ÜRO auväärseid liikmeid, kuulutades neid kurjuse teljeks ja seadusetuteks reĻiimideks, nüüd ei saa ta aga taganeda vastutusest, et ta on rikkunud ÜRO põhikirja põhimõt-teid ja vaimu.”
Kuigi USA ähvardab praegu otsese rünnakuga vaid Iraaki, on Pyongyang lugenud USA avaldustest välja ähvardust ka Põhja-Korea aadressil. USA katkestas mullu oma rahaabi Põhja-Korea uue tuumajaama ehitamisele, mille peale Pyongyang otsustas taaskäivitada reaktori, mille peamine ülesanne on toota tuumapommidele plutooniumi. Koos-töö katkemises süüdistavad mõ-lemad riigid teineteist.
Sõnasõda on kestnud enam kui aasta. USA president George W. Bushi mullu jaanuaris peetud kõne oli sisuliselt sõjakuulutus kolmele riigile – Iraagile, Iraanile ja Põhja-Koreale, keda ta luges kurjuse teljel asuvateks. Hoolimata sellest, et presidendi kõnedekirjutaja kaotas selle väljendi pärast oma koha, võeti ähvardust Põhja-Koreas ja Iraagis väga tõsiselt. Ainsa nn kurjuse telje riigina pole USA-le omapoolsete teravate ähvardustega vastanud Iraan.
Põhja-Korea juhtkonna käitumine on varem olnud üsnagi ettearvamatu. 1950. aastal alustas sealne armee rünnakut Lõuna-Koreale ja jõudis poolsaare lõu-narannikuni välja. Siis esimest ja seni viimast korda kokku pandud ÜRO armee koosseisus lõid USA väed rünnaku tagasi. 1953. aasta vaherahu on tänaseni püsinud, kuigi Põhja-Korea tühistas selle ühepoolselt 1993. aastal.
Rünnak USA baasidele Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Lõuna-Korea ja Jaapan on üritanud järgnevatel aastatel sõjakat ja nälgivat naabrit lepitada ning on korraldanud sõbralikke tippkohtumisi kõige kõrgemal tasemel. Ometi tabaks Põhja-Korea rün-nak tõenäoliselt just Lõuna-Koreas ja Jaapanile kuuluval Okinawa saarel paiknevaid USA sõ-javäebaase.
Põhja-Korea armees on enam kui miljon sõdurit. Kommunistliku riigi käsutuses on arvatavasti ka paar tuumapommi, kuid pole teada, kas tal on ka tegelikke võimalusi neid USA pinnale toimetada.
Jaapanis asub USA 7. laevastiku peakorter, mille ülesanne on hoida ära nii Hiina rünnakuid Taiwanile kui ka Põhja-Korea rünnakut oma naabritele. Kuna praegu Jaapani vetes viibivat lennukikandjat Kitty Hawk võib Pärsia lahel vaja minna, on USA saatmas regiooni mõne teise lennukikandja. Lõuna-Koreas paikneb 37 000, laevadel 20 000, Okinawal samuti 20 000 USA sõdurit.
