Nädal aega kestnud NATO õhurünnakud pole Jugoslaavia presidendile Slobodan Milosevicile mõistust pähe pannud ega teda rahulepingule alla kirjutama sundinud.
Liitlaste lennukite sajad rünnakud ei ole suutnud takistada Jugoslaavia sõduritel Kosovo albaanlasi massiliselt tapmast ja neid riigist välja ajamast.
Esimesel kolmel rünnakupäeval keskendusid alliansi õhurünnakud Serbia õhutõrje rivist välja löömisele, et NATO saaks rünnakuid korraldada ööpäev läbi. Halb ilm ja asjaolu, et Belgrad oma õhutõrjeraketid peitu pani, takistasid selle ülesande edukat täitmist.
Laupäeval alustas NATO teist rünnakufaasi, mille eesmärk on eelkõige hävitada Kosovos asuvad Jugoslaavia tankid ja suurtükivägi, takistamaks neil etniliste albaanlaste tapmist ja kodudest minema ajamist. ÜRO põgenikeagentuuri UNHCR väitel on viimase nädala jooksul põgenenud kriisiprovintsist üle 100 000 inimese.
Kui suuri kaotusi on Milosevici armee nädala jooksul kandnud, pole seni täpselt selge. Eilsetel viimastel andmetel on liitlastel õnnestunud kas hävitada või kahjustada Jugoslaavia 240 lennukist 30. 16 moodsast MiG-29 tüüpi hävitajast on alla tulistatud kuus. NATO pole teatanud, mitu Jugoslaavia tanki neil hävitada on õnnestunud. Tanke on Jugoslaavial 300, soomusmasinaid 400 ja kahureid paarsada.
NATO kaotused piirduvad alliansi enda väitel ühe radaritele tabamatu hävitajaga F-117, mis ilmselt granaadiheitjaga alla lasti.
NATO peasekretär Javier Solana on keeldunud ennustamast, kui kaua rünnakud veel kestavad. "Lõppu pole näha," on ta vaid öelnud.
