Mullu sügisel ametisse astunud Kodanike Platvormi erakonda kuuluva peaminister Donald Tuski paremtsentristlik valitsus kaotas ajateenistuse, nagu oli oma valijatele lubanud, kirjutas Helsingin Sanomat. Opositsioon ei seadnud kahtluse alla valitsuse otsust kutselisele kaitseväele üle minna, kuid üleminekuaeg oli vastasrinna meelest liiga lühike.

Sõjaväevormi jäävad pärast viimaste ajateenistuses olijate teenistuse lõppemist Poolas 40 000 võitlejat, kriitikute hinnangul nõrgendab see Poola kaitsevõimet.

"Tööturul ei ole noortele praegu muid häid pakkumisi," oli Krakowi lähedal Myslenice linnas värbamistööd tegev major Andrzej Kowalski lootusrikas, hoolimata värbamisraskustest. "Kaitseväes võib vähemalt olla kindel stabiilses elatustasemes ja selles, et saad iga kuu palka."

Kaitseväelane alustab 2000zlotise ehk ligi 8300kroonise palgaga, samas kui poolakate keskmine sissetulek on viimastel andmetel tõusnud üle 3000 zloti ehk 11 000 krooni.

Major Kowalski sõnul on sõjamehe amet üle näiteks madalapalgalisest tööst hüpermarketis. "Mõlemad tööd on füüsiliselt rasked, kuid kaitseväes saab õppida keeli, saab väljaõpet, tööga kaasnevad materiaalsed eelised on paremad ja välismissioonidel saab oma maailmapilti avardada," rääkis ta.

Umbes 38 miljoni elanikuga Poola on seni saatnud vägesid NATO alluvuses jõudsasti üle kogu maailma: poolakad teenivad praegu näiteks Afganistanis, sügisel tulid tagasi viimased võitlejad missioonilt Iraagist. Välismissioonide üks tulemus on, et Poola sõjaväelased on hakanud rohkem mõtlema oma füüsilisele vormile, kuna brittidest ja ameeriklastest liitlasel on kombeks saanud suure kõhuga Poola ohvitsere kehakaalu pärast pilgata.

Ajateenistus on Euroopas praegu kohustuslik Soomes, Eestis, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Kreekas, Moldovas, Türgis, Valgevenes ja Venemaal. 

Ajateenistuselt kutselisele täisvabatahtlikule kaitseväele üleminek käib parasjagu Leedus, Albaanias, Montenegros ja Serbias.