Sotsiaaldemokraatide liidrist Durao Barrosost saab küll peaminister, kuid absoluutse enamuse puudumine sunnib teda otsima toetust mujalt, eeldatavasti konservatiivselt Rahvaparteilt. Eelmiselt valitsuselt saab ta päranduseks raskustes majanduse.

Üle võimete elav vaene riik. Riik on tänaseni vaeseim Euroopa Liidus, kusjuures pea kõik majandusnäitajad on viimase aastaga halvenenud. 1974. aastaga võrreldes on Portugal küll muutunud avatumaks ja jõukamaks, kuid valijatele on otsustavad viimase aja muutused. Mullune majanduskasv oli Portugalis vaid

1,7 protsenti, aasta varem oli see 3,4 protsenti.

Portugal on eelarve puudu-jäägi poolest EL-is esireas, Euroopa Komisjon hoiatas veebruaris Saksamaad ja Portugali, et nende jätkuv kulutamine üle oma eelarvetulude õõnestab euro usaldusväärsust.

Uus Portugali valitsus on nüüd tugeva surve all, kuna riigi kulutusi tuleb kokku tõmmata või tulusid suurendada. Ka välisinvesteeringud on kahanenud, Euroopa Liidu uus laienemine vähendab veelgi võimalusi ühenduse ühiskassast Portugalile raha saada.

Portugal võib siiski ühe majandusnäitajaga hiilata. Massiline natsionaliseerimine 1970-ndate teisel poolel lõi suure riigiaparaadi ning seetõttu on tööpuudus riigis väike, 2000. aasta andmete kohaselt 4,3 protsenti. Eelarve tasakaalustamisel võib aga riigi-aparaat esimesena koondamiste jalgu jääda.

Sotsialistlike parteide uputus. Kümne miljoni elanikuga Portugali võib pidada Euroopa kõige sotsialistlikumate parteide riigiks. Suurima partei koha pärast on aastaid võidelnud sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid, kolmanda koha pärast on heidelnud kommunistid ja Rahvapartei, mis kandis 1994. aastani nime Demokraatlik-Sotsiaalne Tsentrum.

Viienda parteina püsib parlamendis Vasakblokk, seega kannavad kõik parteid nimesid, mis on seotud sotsialismi või vasakpoolsusega, nimi aga ei näita Portugalis veel partei olemust.

Teiste Euroopa riikidega võr-reldes paiknevad vasakul tiival vaid kommunistid, Vasakblokk ja sotsialistid. Sotsiaaldemokraatlik Partei on traditsiooniliselt paiknenud paremal tiival, sarnanedes programmiliselt teiste riikide neoliberaalidega.