Prantsusmaa vastuoluline ajastu lõppes Euroopas
Nii välisminister Urmas Paet kui europarlamendisaadik Marianne Mikko nimetavad Prantsusmaa eesistumist edukaks.
"Prantsusmaa eesistumisajal oli palju erakorralisi sündmusi ja eesistuja tuli nende lahendamisega väga hästi toime", kinnitas Paet Kuku raadiole. Ta meenutas suvist Venemaa-Gruusia kriisi, kus Euroopa Liit suutis tema hinnangul suhteliselt kiiresti võtta vahendajarolli, mis viis suhteliselt kiiresti vaherahu kehtestamiseni.
Paet tõstis esile ka Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal piraatluse peatamiseks. Ka Gaza sektoris puhkenud sõjategevusele suutis Euroopa Liit eesistuja juhtimisel kiiresti reageerida, ehkki pingutused rahu sõlmimiseks pole seni vilja kandnud.
Samuti nimetas Paet saavutusena viimast Euroopa Liidu ülemkogu, kus sündis Eestile mitmeid olulisi otsuseid näiteks energeetikavallas.
Europarlamendi liige Marianne Mikko on välisministriga sama meelt. "Ma leian, et prantslaste eesistumisperiood oli edukas," kinnitas Mikko. "Sarkozy tõestas maailmale, et olulistes küsimustes tahab ja suudab Euroopa Liit kõnelda ühel häälel. Olgu kõnekateks näideteks nii majandussurutis kui ka Vene-Gruusia kriis."
"Olgu tegemist väikese või suure liikmesriigiga, üks hääl ei kõla sugugi nii tugevalt kui 27 häält koos. Usun, et Prantsusmaa eesistumise ajal toimunud sündmused tõestasid seda ka Eestile." arvas Mikko.
Politoloog Karmo Tüüri arvates ei muutnud Prantsusmaa ajastu Euroopa Liidus aga oluliselt midagi.
"Prantsusmaa eesistumine ei muutnud Euroopa Liidu tegu ega nägu," väitis Tüür. "Kuid seda ei tee ilmselt ükski eesistumine. Tegu on ju suhteliselt rutiinse ning mis peamine - lühiajalise (pooleaastase) protseduurilise toiminguga, mis ei lasegi ühel eesistujal asju põhjalikult ümber korraldada."
"Rääkida aga saab nendest välispidistest sündmustest-protsessidest, mis toimusid Prantsusmaa eesistumise ajal ja vaadata, kuidas eesistuja reageeris. Eks taolised hinnangud ole kinni hindaja enda prioriteetides. Kes räägib seega kliimapaketist, kes finantskriisist, kes millestki kolmandast," märkis ta.
"Mina tooksin välja ühe - Gruusia konflikti ja Prantsusmaa kui eesistujamaa reaktsiooni sellele. Esialgu üsna jõulisena näivat poliitikat ajanud Nicolas Sarkozy (sekkumine rahusobitajana, nn Putin-Sarkozy rahuplaani sõlmimine) muutus hiljem Moskva suhtes leebemaks. Paljudele pettumuseks osutus Sarkozy olevat liigagi kompromissialdis. Omaette küsimuseks jääb muidugi - mida saanuks ta tegelikult muuta?" tõdes Tüür.
"Moskva ametlikes tekstides aga jääb maha jälg sellest, et Prantsusmaa ja Euroopa Liit tervikuna asusid mõistvale positsioonile," lisas ta.
