Prantsusmaa võtab kiiresti kasvava vägivalla vastu appi nulltolerantsi
Vaid aastaga on rassikuritegude hulk kasvanud ligi poole võrra. Komisjoni hinnangul juurdub ka antisemitism ja koolivägivald, mis põhjustab omakorda paanikat. Just vägivallalainest lähtudes tutvustas Prantsuse
siseminister Dominique de Villepin mõne aja eest uut kuritegevusega võitlemise eelnõu.
Seaduseelnõu kohaselt soovitakse intensiivistada isikukontrolli, paigutada koolidesse turvakaamerad, piirata vaba liikumisala jne. Ühtlasi lubab Villepin rakendada Prantsuse politseisüsteemis ameerikalikku nulltolerantsi, vähemalt perevägivalla puhul hakkab see mängima olulist rolli.
Perevägivald on suur probleem
Nulltolerants kui karmi käe poliitika tähendab, et pisikorrarikkumiste järjekindla takistamisega hoitakse ära ka suuremaid kuritegusid. 1970. aastail hakati nulltolerantsi rakendama USA noorte kasvatuses, sest usuti, et koolinoorte ulakuste, kooli hilinemise ja ebaviisakuse sallimine viib hilisemate kuritegudeni.
Villepini näite kohaselt hakkaks riik perevägivalla korral kohaldama näiteks osapoolte teineteisest sundeemaldamist. Säärase lahenduseni jõudis Prantsuse siseministeerium, toetudes statistikale, et 10 protsenti naistest on perevägivalla ohvrid.
Hollandi parlamendi liikme Hirsi Ali sõnul moodustavad praegu Euroopas veerandi vägivaldsetest kuritegudest perekonnatülid, kus mees peksab oma naist. Europarlament soovib kuulutada 2006. aasta naistevastase vägivalla vastu võitlemise aastaks. Parlamendi and- metel kannatab perevägivalla all iga viies Euroopa naine.
Noorte harimiseks on naiste õiguste eest võitlev assotsiatsioon Ni Putes Ni Soumises (“Ei litsid ega alistunud”) leidnud oma teleklipile mõjusa reklaamlause: “Seda, mida sa ei teeks oma emale, ära tee ka ühelegi teisele naisele!”
Euroopa Liidu Espadi agentuuri andmetel tuleks võidelda ka muude vägivalda õhutavate allikatega nagu näiteks porno-graafia, mis väidetavalt viib noori samuti halvale teele. Pornofilme on Prantsusmaal vaadanud tervelt 60 protsenti kuuenda klassi poisse ning 30 protsenti tüdrukuid.
Pärast seda, kui teemaderingi on ühiskonnas aastaid ignoreeritud, helistab riik lõpuks häirekella. Senati seaduskomisjon vaatas hiljuti läbi seadus-eelnõu, mis lülitaks kriminaalkoodeksisse abielusisest vägis- tamist käsitleva sätte. Parlament kiitis heaks uue seadusemuudatuse, mis kehtestab sundabielude ärahoidmiseks tütarlapse abiellumise piir-vanuseks 18 eluaastat.
Koolides kasvab õpilaste vägivald
Grenoble’i põhikoolis uhkustas üks noormees oma sõprade ees sellega, et lõi kooli direktorile rusikaga näkku. Prantsusmaa koole vallutab vägivallavoog, kus rahulolematud koolinoored oma seadusi kehtestavad. Vägivaldsus, rassism ning antisemitism ja homofoobia on palavikuliselt kasvanud just tavakoolides,
samas kui näiteks getokoolides on vägivald vähenenud.
Prantsuse tervise- ja meditsiiniuuringute instituudi aruande kohaselt tunnistas pisut üle 50 protsendi 400 eri õppeasutuses küsitletud 17 000 õpilasest, et nad on kannatanud verbaalset vägivalda. Peksa on saanud 25 protsenti poisse ning 13 protsenti tüdrukuid. 20 protsenti õpilasi tunnistas, et on meelega rikkunud era- või avalikku vara.
Kambad läksid meeleavaldust laiali peksma
8. märtsil astusid Pariisi kooliõpilased välja uue seaduseel-nõu (Loi Fillon) vastu, meele-avaldused ei möödunud aga vägivallata. Manifesti ajal sukeldusid õpilasmassi Pariisi äärelinnadest pärit organiseeritud etnilised kambad, et lihtsalt lõbu pärast valgeid peksta.
Huligaanide jõuke, kelle enamik pärines Seine-Saint-Denis’ eeslinnast, ei huvitanud vaateakende sisseviskamine ega muu säärane. Politsei ning sisekaitse kehva reageeringu tõttu peksti meeleavalduse käigus läbi sadu valgeid koolipoisse ja -tüdrukuid. Valgete vastu rassistlikke akte sooritanud eeslinnanoori oli kokku üle 300, 41 juhtumit olid eriti hullud. 32 retsidivisti on siiani politsei järelevalve all.
Sündmuste verisusest hoolimata väitis Pariisi infokeskuse juhataja veendunult, et kampade peaeesmärk olevat olnud vargus ja vandalism, alles teises järjekorras tulnud vägivald. “Tere tulemast maa peale!” ütles 16. märtsi päevalehes Le Monde Pariisi korrakaitseagentuuri töötaja Laurent Desanti. “Vastavalt pealtnägijate tunnistustele oleme kindlad, et agressiivsed kambad tulid nautima valgete vaeseomaks peksmist. See oli puhas sotsiaalrassism, kaua käärinud klassiviha ja vaen,” lisas ta.
