President Dalia Grybauskaite peaks Leedu püsivalt läände keerama

Leedu esimene nais­president tunneb vähemalt Brüsseli võimu­­koridore väga hästi.

Euroopa Komisjoni rahastamisprogrammide ja eelarvevolinikuna on Dalia Grybauskaite suutnud viis aastat töötada ilma tõsisemate skandaalide, kuid ka suurema tähelepanuta.

Leedu rahandusminister oli ta aastail 2001–2004 ehk ajal, kui eelmine madalseis hakkas mööduma ja eelarvete koostamine ei nõudnud raskeid otsuseid. Kuid Leedu presidendiks saab ta hetkel, kui riik seisab parajasti silmitsi tõsise majanduskriisiga ja ka riigipealt nõutakse palju jõulisemat tegevust.

Oma tausta poolest – Lenin­gradi ülikoolis omandatud poliitökonoomia eriala ja järgnenud töö Vilniuse kõrgemas parteikoolis – paigutub Grybauskaite Nõukogude-aegse partokraatia ridadesse, seda enam, et 2001. aastal tõi ta valitsusse just endine kompartei juht Algirdas Brazauskas.

Võõrandunud valijad

Kuid poliitilistelt vaadetelt on Grybauskaite pigem reformierakondlane, kaitstes väikeette­võt­jaid ja protestides maksukoorma suurendamise vastu. Riigipeana pannakse tema tegelikud oskused lõpuks proovile ja temalt oodatakse muu hulgas riigi veelgi enam läände keeramist.

Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuludes on riik küll valinud poole, kuid osa valijaid on üritanud leida tagasiteed idast kahtlase rahaga toetatud poliitikute selja taha. President Rolandas Paksase tagandamine 2003. aastal ja 2004. aasta seimivalimiste suurvõitja Viktor Uspaskihhi skandaalsed rahaasjad näitasid korruptsiooni trügimist ka Leedu tipp-poliitikasse.

Parteitu eurovolinik Grybauskaite valiti nüüd presidendiks paremtsentristliku valitsuse vaikival heakskiidul. Grybauskaite kogus valimas käinute häältest üle kahe kolmandiku ehk 68,21 protsenti, jättes selja taha sotsiaaldemokraat Algirdas Butkeviciuse (11,7%), Paksase parteikaaslase Valentinas Mazuronise (6,1%), poolakate kandidaadi Valdemar Tomaševski (4,7%) jt.

Kuid Leedu poliitikat vaevab sama taud, mis on peletanud valijad Poola valimiskastide juurest ja on nakatamas ka lätlasi. Pühapäeval ilmus presidenti valima vaid 51,67 protsenti hääleõiguslikke. Mullu valis parlamenti 48,54 protsenti valimisealistest Leedu kodanikest. Valijate võõrandumine demokraatlikest institutsioonidest on soodustanud skandaalsete poliitikute esiletõusu, nüüd peab Grybauskaite aga saavutama samasuguse stabiliseeriva mõju riigile nagu ametist lahkuv president Valdas Adamkus.

Naised teel kõrgeimasse ametisse

Rootsi pole eeskujuks

Leedule ootuspärane valik

•• Naispoliitikud saavad Euroopas üha enam mõjujõudu, kuigi näiteks Eestis pole ükski naine veel peaministriks ega presidendiks tõusnud. Küll on Eestil häid mälestusi naissoost valitsejatest: Rootsi kuningannast Kristinast ja Vene keisrinnadest, eriti Liivimaal sündinud Katariina I.

•• Läti peaministriks pole ükski naine veel pääsenud, aga Vaira Vike-Freiberga juhtis riiki presidendina aastatel 1999—2007. Soome seni ainus naispeaminister Anneli Jäätteenmäki kaotas küll skandaaliga koha 2003. aastal, kuid 2000. aastast peale on riigi president Tarja Halonen.

•• Rootsi riigipeade hulgast naist otsides tuleb minna tagasi aastasse 1720, peaministri kohal pole võrdõiguslikkuse lipulaev veel naisi näinud. Venemaaga on peaaegu sama lugu: viimati valitses naine seda riiki 1796. aastal.

•• Leedus pole Grybauskaite võit eriline ime — valitsust on juhtinud lausa kaks naist: Kazimiera Prunskiene 1990—1991 ja Irina Degutiene kaks korda aastal 1999.