President paiskas Läti poliitilisse kriisi
Laupäevaõhtuses tele- ja raadioesinemises teatas Läti president Valdis Zatlers, et on otsustanud parlamendi laiali saata. Kuigi kuuldused säärase sammu võimalikkusest hakkasid levima veidi varem, oli ikkagi tegemist suure üllatusega.
Eelmisel nädalal, presidendivalimiste lähenedes hakkas ühiskondlik-poliitiline olukord Lätis pingestuma. Esiteks ilmus välja teinegi presidendikandidaat Zatlersi kõrvale, kui osa valitsusliitu kuuluva Roheliste ja Talunike Liidu (RTL) saadikuid esitas riigipea kohale ekspankurist seimiliikme Andris Be¯rzinši. Seda hoolimata asjaolust, et valitsusliit tervikuna oli seni valmis Zatlersi tagasi valima. Tekkis võimalus, et valitsusliit laguneb ja et Zatlers ei saagi ametis jätkata.
Teiseks alustas korruptsioonivastase võitluse büroo suuroperatsiooni vaat et kõrgeimal tasemel, korraldades hulgaliselt läbiotsimisi ja võttes sihikule nn oligarhid ehk mõjuvõimsad poliitikud-ärimehed Aivars Lembergsi, Andris Ške¯le ja Aina¯rs Šlesersi. Šlesersi puhul aga tekkis probleem, sest seimisaadikuna on tal puutumatus kriminaaljuurdluse osas, kui seimikoosseis teisiti ei otsusta. Parlament otsustas aga mitte anda luba Šlesersi kodu läbiotsimiseks.
Tõsine konflikt
Just see andis president Zatlersile ühe argumendi parlamendi laialisaatmiseks. Presidendi sõnul oli praeguse seimikoosseisu ülesandeks heita kõrvale kõik see, mis tekitab ühiskonnas rahulolematust võimude suhtes. „Seda pole tehtud. Neljapäevane hääletus näitas tõsist konflikti seadusandjate ja kohtuvõimu vahel. Seim ilmutas kohtu suhtes austamatust,” ütles Zatlers Šlesersi kodu läbiotsimise loa andmisest keeldumisele viidates. „Näeme, et seim tunneb end hästi valede õhkkonnas.”
„Ametikohti jagatakse omadele, nagu ikka. Üksikute isikute huvid asetatakse kõrgemale riigi huvidest,” jätkas president. „Olgem ausad, kriisi aitasid ületada Läti elanikud. Mille nimel? Kas tõesti selleks, et suurendada oligarhide kasumit, et lasta oma riiki paljaks varastada? Seekord võime aga rääkida mitte ainult maa paljaks varastamisest. Võib tajuda, et lähenemas on demokraatia erastamine.”
„See on mulle raske valik, aga ma andsin presidendivande teha kõik rahva ja riigi heaks. Tahan pakkuda võimaluse teha lõpp sellele kõikelubatavusele, panna punkt sellisele suhtumisele rahvasse,” ütles Zatlers, luges siis ette seimi laialisaatmise otsuse ja lõpetas etteaste sõnadega „jumal, õnnista Lätit”.
Mis saab edasi pärast tehtud karmi otsust?
•• Presidendi otsuse parlament laiali saata peab kinnitama otseselt rahvas ehk hiljemalt kahe kuu jooksul peab toimuma referendum.
•• Referendumile ei ole seatud piiranguid ehk osaleda võib kas või kümme inimest ja kui kuus neist on seimi laialisaatmise poolt, siis on asi otsustatud. Sel juhul peavad hiljemalt kahe kuu pärast järgnema erakorralised parlamendivalimised. Kui aga rahvas presidendi otsust ei toeta, peab president tagasi astuma ja seimi senine koosseis valib uue riigipea.
•• Zatlersi esimene ametiaeg on just lõppemas ning presidendi valimine pidi toimuma seimis 2. juunil. Kui seni tundus, et Zatlersil on jätkamiseks vajalikud hääled olemas, siis vastaskandidaadi esile kerkimisega seis nii kindel ei olnud.
•• Võimalik, et Zatlers (kel nüüdsel vaheperioodil on volitused seimi töö korraldamiseks) laseb presidendivalimistel 2. juunil siiski toimuda. Kuid oleks ju kummaline taotleda endale uut mandaati enda poolt laiali saadetud seimilt. Nii võidakse presidendi valimine jätta uuele parlamendikoosseisule, sest ilmselt rahvas referendumil toetab presidendi otsust ja uus seim valitakse.
•• Sel juhul küll lõpevad vahepeal Zatlersi volitused, presidendi kohusetäitjaks saab aga seimi spiiker.
