Püramiidi salakamber ei avanenud
30-sentimeetri pikkune robot ronis piki 65-meetrist kaldpinnaga šahti alla seinani, millest läbi puuritud augu kaudu oli näha veel üks ruum, mille lõpus oli aga suletud uks. Šahti lõpus olev võimalik läbipääs avastati alles 1993. aastal robotkaamera abil.
“Me leidsime ruumi. Me leidsime uue suletud kambri,” teatas Egiptuse kõrgeima antiiginõukogu juht Zahi Hawass agentuurile Reuters. Ligi 4500 aastat peidus püsinud uks on tõenäoliselt väga habras, kuna seda läbistavad arvukad mõrad, selle taga võib olla peidus mõni aare, kuid sama hästi võib see viia ka uude tühja ruumi, kinnitas Hawass.
National Geographicu telekanali vahendusel näitas Hawass ka ühte püramiidis hiljuti avastatud sarkofaagi, millest leiti ilmselt püramiidi ehitanud tööliste juhi luukere. Selle sarkofaagi oli avastanud juunis üks juhuslik turist.
Mõned egüptoloogid väidavad, et pikad ja kitsad šahtid on ehitatud omal ajal püramiidi sisekambrite ventileerimiseks, teised aga arvavad, et avaused tehti selleks, et vaarao vaim pääseks püramiidist välja. Mis aga peitub šahti lõppu ehitatud kambrites, ei oska praegu veel keegi arvata.
Cheopsi püramiidi peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. 145 meetrit kõrge pü-ramiid ehitati Vana-Egiptuse 4. dünastia vaarao Hufu hauakambrina 26. või 25. sajandil e.m.a. Oletatavasti kulus püramiidi ehitamiseks 100 000 orja tööjõul umbes 20 aastat, kusjuures ehitises on kasutatud 2,3 miljonit kivi, mis igaüks kaalub 2,5 tonni.
Püramiidi juba mitu sajandit uurinud arheoloogid pole aga tänaseni suutnud leida üles vaarao muumiat ega temaga kaasa pandud aardeid, küll leiti 1954. aastal püramiidist 43 meetrit pikk laev.
