Pussy Rioti kohtuasi näitab Venemaa tõelist palet
Viimastel kuudel on Vene riigiduuma tõsiselt vaeva näinud, et igasugune võimudevastane protest karmilt karistatud saaks. Esmalt muudeti meeleavaldajate karistusi rangemaks, seejärel võimaldati iga valitsusväline organisatsioon välisspioonideks tituleerida.
Edasi anti voli kohtunike kätte. Punkbändi Pussy Riot üleeile alanud kohtuasi peaks lõpuks näitama suuna kätte – kas riik hakkab üha enam protestijaid huligaanideks ja välis-
agentideks tituleerituna aastateks trellide taha panema või on sõnavabadusest Venemaal siiski veel midagi alles jäänud.
Pussy Rioti liikmeid ähvardab kahe- kuni seitsmeaastane vanglakaristus, mis saab igatahes signaaliks, kas Venemaa on valmis naasma Stalini ajal ära proovitud repressioonidele. Seni teisitimõtlejatele määratud 15-päevaste arestide aeg hakkab selgelt ümber saama ja punkbändi liikmed on ilmselt esimesed, keda püütakse Putini-kriitika eest pikkadeks aastateks vangi panna.
Ootamatud kontserdid
Pussy Riot on feministlik tüdrukutebänd, mis alustas tegutsemist eelmise aasta augustis. Küll oli neid näha ootamatult kontserte andmas metroojaamades, trollibussides, siis juba detsembris Moskvas arestimaja juures, kus hoiti Vene opositsiooniliidreid Ilja Jašinit ja Aleksei Navalnõid, 20. jaanuaril Moskva Punasel väljakul ja 21. veebruaril Moskvas õigeusu Lunastaja Kristuse katedraalis.
„Nõukogude Liidu agressiivne poliitika meenutab liiga palju Putini poliitikat,” teatas Pussy Riot Punasel väljakul. Tookord pidid nad selle protesti eest vaid trahvi maksma. Katedraali ülesastumisele järgnes aga see, mida rahvusvaheline üldsus on juba kuid tähelepanelikult jälginud. Kolm Pussy Rioti liiget Maria Aljohhina, Jekaterina Samutsevitš ja Nadežda Tolokonnikova arreteeriti ning nad istuvad juba märtsist alates trellide taga.
Naised küll tunnistavad oma eetilist eksimust kirikus kontserdi andmisel ja paluvad kristlastelt vabandust, kuid kohtu ees nad end süüdi ei tunnista. Kinnipeetute süüdistuskokkuvõte on 2800 lehekülge pikk, karmim paragrahv on määratud huligaansuse eest.
Teravad hoiakud
Punkbändina on Pussy Riotil lausa vältimatu ühiskonda provotseerida ja oma lauludes on nad võtnud teravalt poliitilisi hoiakuid: „Püha neitsi, aja Putin välja,” nõudsid bändiliikmed katedraalis.
Õigeusu kirik tundis end mõistetavalt häirituna ja tõlgendas punkbändi omavolilist kontserti lausa pühaduserüvetusena. Kirik on nõudmas kõige häälekamalt bändiliikmetele karme karistusi, asudes seega avalikult Putini selja taha. Nii nagu Stalin tegi 1943. aastal kirikust võimu käepikenduse, on justkui sama seis Putini ajal taastunud.
Juunis kirjutas üle saja Vene kultuuritegelase alla avaldusele vahistatud kolme Pussy Rioti liikme kaitseks. Inimõiguste organisatsioonid peavad neid poliitvangideks ja protestiliikumine nende kaitseks on muutunud rahvusvaheliseks: nende kaitseks on välja astunud Alla Pugatšova, Sting, Madonna ja Red Hot Chili Peppers.
Üha enam kostab aga meeleavaldajate suust sõna Kolõma (piirkond Venemaal Kaug-Idas – toim) ja tõstatub küsimus – kas tõesti on jälle võimalik nn rahvavaenlaste massiline külmale maale saatmine.
Uued seadused võimaldavad peaaegu igaühe, kes Putini vastu meelt avaldab, nüüd nn välismaise agendi tiitli all aastateks vangi panna.
Ühel poolel on nüüd osa Venemaast, kes nõuab kodanikuõiguste taastamist, võimuvahetust, trotsides igasuguseid repressioone, mida võimud välja on mõelnud. Näiteks plakatitega välja tuleku eest võib kohe vangi sattuda, samas protestid ei vaibu.
Teisel poolel kirjutati eilseks kokku nn konservatiivsete literaatide avalik kiri, nõudes Pussy Rioti karmi karistamist, meenutades mõnevõrra sarnaseid repressioone õigustavaid avalikke kirju kolmekümnendatest aastatest. Ja nii nagu toona, on nüüdki ühiskond üles ässitatud repressioonide toetuseks.
