Putin ärgitab jõukaid maksma

ULATUSLIK MAKSUREFORM: Venemaa saab ilmselt Euroopa madalaima maksumäära

Vene parlament on heaks kiitnud ulatusliku maksureformi keskse osa ja arutas eile kogu seadusmuudatuste paketti, millega president Vladimir Putin loodab saada kätte maksuraha jõukatelt ja täita riigi kukrud.

Laialdane maksureform, mida Putin on nimetanud "võimsaks majandusarengu impulsiks", peaks muutma äriajamise Venemaal soodsaks ja tulusaks, kuigi kriitikute väitel kiputakse looma enneolematut maksuparadiisi. Kolmapäeval duumalt heakskiidu saanud tulumaksureform, mis parlamendi ülemkojas vastuvõtmise järel alandaks praegust kõrgeimat maksumäära enam kui poole võrra, teeb Venemaast Euroopa madalaima tulumaksuga riigi. Uus ühtlane 13-protsendiline tulumaks peaks eelkõige ärgitama miljonäre oma raha kodumaale jätma ning tulusid ausalt deklareerima, kuid pakub ilmselt vähe lohutust kolmandikule elanikkonnast, kes niikuinii allpool vaesuspiiri elab.

Maksureformist tulenev risk on väike

Tulumaksumäära tugevalt alandades ei riski valitsus asjatundjate hinnangul kuigi-võrd, sest maksude kogumine on seni läinud väga vaevaliselt ning reaalselt ei tohiks riigi tulubaas väheneda. Ühtlasi peaks see olema tugevaks signaaliks nii kodu- kui ka välismaistele ettevõtjatele, et äri saab Venemaal ajada.

Kuid mitte kogu ühiskond pole rahul sellega, et nafta-ärimees maksab oma hiiglasliku tulu pealt sama palju makse kui näiteks koristaja oma kasinalt palgalt. "Nad on juba niigi meilt kõik võtnud – odava toidu, lastelaagrid ning ikka pole riigil raha, sest miljonärid lihtsalt ei maksa. Vaesed maksavad, aga neil pole midagi," rääkis Reutersile 45-aastane Lena, kes koristajana teenib veidi üle tuhande krooni kuus.

Nii ametiühingud kui ka kommunistid duumas on maksureformi vastu just põh-jusel, et see teeb rikaste niigi kerge elu veel kergemaks. Kriitikud rõhutavad eriti, et kui tulumaksu alandamisega võib leppida, siis Putini maksureformi ja ka laiema majandusprogrammi ülejäänud punktid löövad eriti tugevalt kõige vaesema elanikkonna rahakoti pihta. Valitsusel on kavas tõsta näiteks kütuseaktsiisi ja kaotada eluasemesubsiidiumid, mis seni on lasknud kümnetel miljonitel venelastel elada peaaegu tasuta korterites.

Kohalikud juhid tuludest ilma

Lisaks kommunistidele on eelkõige just regioonijuhid ja ametiühinguliidrid astunud vastu valitsuse kavale võtta keskvõimu kontrolli alla enamus sotsiaalmaksudest, mida seni on kogutud justkui bütsantsliku süsteemi järgi, mis annab nii kohalikele liidritele kui ka ametiühingujuhtidele võimaluse kasutada suuri summasid oma äranägemisel. Erineval moel puudutavad reformid mitte ainult pensioneid ja tervishoiukulutusi, vaid ka puhkuseraha, laste suvelaagreid ja sanatooriume ning isegi toetusi matuste korraldamiseks.

Soros: Venemaa majandus edeneb

Finantsist George Soros suhtub optimistlikult Venemaa majandusseisu, kuid näeb ohtu poliitilistes arengutes.

Pressikonverentsil Moskvas ütles Soros, et ta on valmis Venemaale investeerima ning et president Vladimir Putini valitsus näib olevat pühendunud majanduse edendamisele. "Majanduses läheb hästi, saavutatud on tõeline kasv ning üldiselt valitseb kapitali puudus, sest pangasüsteem varises kokku. Nii et tugeva südamega investoritele on võimalusi," rääkis Soros Reutersi teatel neljapäeval.

Kuid Putini ühiskondlik-poliitiliste plaanide osas, mis puudutavad näiteks uue presidendi lubadusi luua tugev riik ja panna maksma seaduste diktatuur, oli Soros kahtlevam. "Ma suhtuksin sellesse ettevaatlikult. Minu arvates peaks sihiks olema mitte diktatuur, vaid seaduste valitsemine, avatud ja seaduskuulelik ühiskond," ütles Soros intervjuus ajalehele Kommersant. Tema hinnangul on ohumärgiks presidendi soov tugevdada enda või-mu kohalike juhtide arvel, mis viivat autokraatsele rezhiimile.

Kaivo Kopli

Venemaa president külastab Pyongyangi

Vene president Vladimir Putin teeb järgmisel kuul pretsedenditu visiidi Põhja-Koreasse, löömaks kaasa käimasolevas kahe Korea lepitusprotsessis, milles osalevad ka USA ja Hiina.

"Vene president külastab varsti Pyongyangi Korea Demokraatliku Rahvavabariigi kaitsekomitee esimehe kutsel," kõlas Kremli avaldus, mis tuli pärast seda, kui info hakkas üleeile õhtul levima. Kaitsekomitee esimehe all peeti silmas Põhja-Korea juhti Kim Jong-ili, kes astus "troonile" pärast oma isa Kim Il-sungi surma 1984. aastal. Ükski Nõukogude ega Vene liider pole kunagi Põhja-Koreas käinud.

Uudise paljastas Vene välisministeeriumi ametnik, kes teatas Putini ootamatust sõidust eilses ajalehes Vremja Novostei. Reutersi tsiteeritud diplomaatiliste allikate teatel ei soovinud Kreml visiidi toimumist veel niipea avalikustada ning see toimub siiski Moskva algatusel. Tõenäoliselt külastab Putin Pyongyangi 19. või 20. juulil teel Pekingist Jaapanisse, kus toimub seitsme juhtiva tööstusriigi (G7) ja Venemaa tippkohtumine.

Ühe esimese reageeringuna teatas Washington, et USA lootuste kohaselt mõjutab Putin Põhja-Koread peatama kaugmaarakettide arendamise programme. Eelkõige just Põhja-Koreast lähtuvale ohule viidates on USA pidanud vajalikuks ehitada raketitõr-jesüsteem, millele Venemaa vastu on.

Kaivo Kopli