Putin etendas eelmängu presidendivalimistele
Veel ennustatakse, et võimupartei nimekirja juhtinud Vladimir Putin astub pärast presidendi-kohalt lahkumist ametlikult erakonda ja saab selle liidriks.
Vene ajakirjanduses palju tsiteeritava politoloogi Valeri Homjakovi hinnangul demonstreeris võimupartei 64 toetusprotsendiga muljet avaldavalt oma jõudu, mis tähendab, et nad esitavad presidendivalimisteks oma kandidaadi, kes võidab kindlasti juba esimeses voorus.
“Nende kandidaadi peamine konkurent saab olla vaid Gennadi Zjuganov (11,6-protsendise toetusega kommunistide juht – toim), kelle ainuke lootus on see, et valimised läheksid teise vooru,” märkis Homjakov. “Nüüd on aga suure tõenäosusega selge, et teist vooru üldse ei tulegi.”
Putini kandidaadil hääled käes
See tähendab, et Ühtse Venemaa ja Putini presidendisoosik kogub juba esimeses ringis üle 50 protsendi häältest.
Valimistulemus kinnitas Homjakovi sõnul Putinile järjekordselt, et ta peab hakkama juhtima Ühtset Venemaad. “Erakonna esimehe koht oleks talle see hoob, mille abil suunata tulevast presidenti, kes on võimupartei liige,” ütles Homjakov.
Carnegie keskuse tuntud politoloog Andrei Rjabov märkis, et pärast suurt võitu võivad Kreml ja Ühtne Venemaa rahulikult luua presidendivalimiste skeemi, sest on selge, et opositsioonil pole loota mingit edu. “Putinil on nüüd palju võimalusi tegutsemiseks,” ütles Rjabov Eesti Päevalehele. “On aega arutada, kas teha valimised näiteks ühe või kahe oma kandidaadiga jne.”
Uude parlamenti pääsesid ka liberaaldemokraadid (8,2%) ja Õiglane Venemaa (7,8%). Kuid täiesti selgelt on igasuguse või-maluse presidendivalimistel head tulemust saavutada kaotanud liberaalne opositsioon, mis põrus duumavalimistel hullemini, kui keegi oskas arvata.
Boriss Nemtsovi Paremjõudude Liit (SPS) ning Grigori Javlinski Jabloko kogusid mõlemad vaid veidi üle ühe protsendi hääli. Enam-vähem õnnestus Jablokol vee peal püsida Moskvas ja Peterburis, kus neid toetas üle viie protsendi valijaid.
SPS-i ja Jablokot ootavad ees tõsised finantsraskused, mis võivad viia parteide tegevuse lõpetamiseni. Rjabov hindas erakondade sulgemise tõenäosust 50–50. “Nende mõlema ridades valitseb sügav šokk,” märkis ta.
Venemaa seaduste järgi kaotavad parteid riikliku toetuse, kui nad koguvad valimistel alla nelja protsendi hääli. See tähendab ka, et SPS ja Jabloko ei saa tagasi 60 miljonit rubla (ligi 26 miljonit krooni) n-ö valimiskautsjonit. Samuti peavad nad nüüd ise kinni maksma oma reklaamid riiklikus televisioonis ja raadios, mis tähendab umbes miljoni dollari eest arveid.
Rjabovi sõnul tekib parteidel peagi terav probleem, mis raha eest üldse teha presidendivalimiste kampaaniat. “Praeguses olukorras ei anna keegi neile isegi võlgu,” ütles Rjabov.
Vaatlejate ja välisriikide kriitika
OSCE ja Euroopa Nõukogu
vaatlusmissioon
•• “Riigiduuma valimised ei olnud õiglased ega vastanud OSCE ja Euroopa Nõukogu standarditele. Üldiselt olid valimised hästi organiseeritud ja vaatlejad täheldasid olulist tehnilist paranemist. Kuid need toimusid piiratud konkurentsi õhkkonnas, poliitilisel tasandil mänguruumi polnud.”
Luc van den Brande
Euroopa Nõukogu meeskond
•• “Meie jaoks on pretsedenditu selline olukord, kus ametis olev president kandideerib parlamendivalimistel.”
Benita Ferrero-Waldner
EL-i välisvolinik
•• “Nägime mõningaid põhiõiguste rikkumisi, märkimisväärselt sõnavabaduse ja kogunemisvabaduse osas.”
Thomas Steg
Saksa valitsuse pressiesindaja
•• “Pole kahtlustki, et meie standardite järgi ei olnud need valimised vabad, õiglased ja demokraatlikud.”
Carl Bildt
Rootsi välisminister
•• “Valimised vaevalt millegagi üllatasid. Riiklike telekanalite ja nn administratiivsete ressursside abil oli soovitud tulemus enam-vähem kindlustatud.”
