Putin jätkab valijatega pimesiku mängimist
Viimati küsiti Putinilt avalikult tema tulevikuplaane eelmisel teisipäeval Krasnojarskis, kus ta oma visiidi ajal kohtus tee-ehitajatega. Putin alustas vastust nagu 1990-ndate Vene kultusfilmi “Vend 2” peategelane: “Milles on jõud? Jõud on õiguses.”
“Mis puudutab mind, siis meil on juba sajandeid öeldud, et võit pole mitte nende päralt, kelle taga on jõud, vaid nende päralt, kelle taga seisab õigus. Vaat kui inimesed hääletavad Ühtse Venemaa poolt, mille nimekirja ma juhin, siis see tähendab, et nad usaldavad mind,” rääkis Putin. “Aga see tähendab, et mul tekib moraalne õigus küsida kõigilt neilt, kes hakkavad tööle duumas ja valitsuses: kuidas läheb nende eesmärkide täitmisega, mis on püstitatud praegu?”
Putin lisas, et ta ei soovi esialgu öelda, mis ametis või mis vormis ta hakkab ülesannete täitmist kontrollima. “On eri variante,” lausus ta. “Ja kui tuleb selline resultaat, millele ma loodan, siis mul tekib selline võimalus (hakata kontrollima duumat ja valitsust – toim).”
Levinud arvamuse järgi on Ühtse Venemaa eesmärk koguda Putini abiga 2. detsembril toimuvatel parlamendivalimistel vähemalt 70 protsenti, aga veel parem – 80 protsenti häältest. Ühtse Venemaa juhtide kinnitusel on duumavalimised sisuliselt referendum Putini poliitikale.
Üha populaarsem on idee muuta Venemaa võimude üle-ehitust, et jätta reaalne võim Putinile ka pärast presidendiametist lahkumist. Ühtse Venemaa liider Boriss Grõzlov on otse öelnud, et partei eesmärk on säilitada Putin rahvusliku liidrina.
Siit tulebki välja praeguse Vene sisepoliitika paradoks. Selleks et järgida põhiseaduse norme, mis ei luba Putinile kolmandat ametiaega, tuleb muuta võimu-süsteemi. Aga selleks, et hoida võimu Putini käes, tuleks ikkagi muuta põhiseadust.
Ikka mingi vigur
Eelmisel nädalal pakkus Vene ajakirjandus juba välja skeemi, kuidas Putin saaks pealtnäha “juriidiliselt korrektselt” uuesti presidendiks kandideerida. Selleks peaks ta pärast duumavalimisi panema maha presidendi-ameti ning hakkama duumaliikmeks. Kuna selleks ajaks on presidendivalimised ametlikult juba välja kuulutatud, siis ei kandideeriks Putin presidendiks enam ametis oleva riigijuhina, vaid duumaliikmena.
Selle skeemi välja pakkunud Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr ·ohhin tunnistas, et see ei lähe päris hästi kokku Venemaa põhiseaduse vaimuga. Peaaegu ainsana Venemaa poliitilisest eliidist ennustas ·ohhin muide 1999. aastal õigesti, et eelmine Vene president Boriss Jeltsin paneb vabatahtlikult ameti maha.
Venemaa külmutab hindu
•• Kahtede järjestikuste valimiste eel on Vene valitsus Kremli nõudmisel külmutanud osa esmatarbekaupade hinnad.
•• Hinnad tõusevad kogu maailmas, kuid üle aastate esmakordselt on Venemaal asutud asja administratiivselt lahendama. Pärast valitsusega kohtumist nõustusid Venemaa 30 suurimat toiduainetootjat ja -müüjat vormiliselt vabatahtlikult külmutama kuni 31. jaanuarini kuue toiduaine – mitterasvase piima ja keefiri, päevalilleõli, kahte sorti leiva ja munade hinna.
•• Suure tõenäosusega ei vabastata hindu ka jaanuaris, sest siis tulevad kohe peale presidendivalimised.
•• Aasta lõpuks üle kümne protsendi kasvava inflatsiooni pidurdamiseks arutatakse Venemaal ka juba võimalust jätta ära järgmiseks aastaks kavandatud elektrienergia, gaasi, transpordi ning kommunaalteenuste hinna tõstmine.
Putinil suur toetus
Venemaalaste meelsus
Sotsioloogid väidavad
•• President Vladimir Putini tegevust toetas oktoobris 84 ja ei toetanud 16 protsenti venemaalastest.
•• Putinit usaldas augustis täielikult 23 ja osalt 57 protsenti, üldse ei usaldanud 3 protsenti.
•• Putini nn üldrahvalikuks liidriks määramise poolt oli novembris 35 ja vastu 45 protsenti.
•• Presidendikandidaatide toetus oktoobris: Dmitri Medvedjev 26, Sergei Ivanov 25, Viktor Zubkov 19, Vladimir Îirinovski 13, Gennadi Zjuganov 12, Sergei Glazjev 3 protsenti
•• Valitsuse tegevust toetas oktoobris 48 ja ei toetanud 52 %.
Võõrandumine
rahvast ei huvita
•• Riigiduuma olemasolu pidas vajalikuks 48 protsenti ja 37 protsenti leidis, et riiki võib valitseda presidendi korraldustega.
•• Parteide toetus novembris (Levada järgi): Ühtne Venemaa 67, kompartei 14, liberaaldemokraadid 6, Õiglane Venemaa 4 protsenti.
•• Parteide toetus novembris (VTsIOM-i järgi): Ühtne Venemaa 57, kompartei 8, liberaaldemokraadid 7, Õiglane Venemaa 5, Jabloko 2, Paremjõudude Liit 2 protsenti
•• Partei Ühtse Venemaa nn Putini plaaniga oli novembris tuttav vaid 9 ja esimest korda kuulis sellest 40 protsenti.
•• Inimõiguste rikkumisi Venemaal tunnistas oktoobris 72 ja eitas 16 protsenti.
allikad: Levada, VTsIOM
