Isegi kui sel nädalal ei anta Venemaa kuulsaimale suvekuurordile Sotšile ja sellest 50 kilomeetri kaugusel mägedes asuvale, tänu Putinile Venemaa mainekaimaks talikuurordiks tõusnud Krasnaja Poljanale 2014. aasta taliolümpiamängude korraldamise õigust, on Kremlil varrukast võtta ambitsioonikas asendusplaan – teha sellest piirkonnast Venemaa esimene maailmatasemel aasta ringi tegutsev kuurort.


“Ainult laisk ei suuda siin teenida,” ütleb Sotši kesklinnas Vahemere-stiilis hotelli Nairi juhatav armeenlanna Susanna Kundakšjan (30). “Suvel saab siin isegi õhust raha teha.”

Kui Susanna isa, onu ja kaks venda otsustasid kuus aastat tagasi umbes poole kilomeetri kaugusele Musta mere rannast mäe peale hotelli ehitada (vaade merele nagu peopesal!), lootsid nad, et kunagi võiks taastuda Sotši kui kuurordi Nõukogude-aegne kuulsus.

Varem tõmbas Sotši Nõukogude turiste, ka eestlasi, nagu magnetiga. Kes ei saanud sinna ise sõita, vaatas menufilmi “Briljantkäsi” ning õhkas unistades. Paljud selle kultusfilmi võtted on tehtud just Sotšis, näiteks on siiani alles restoran, kus peaosalist mänginud Juri Nikulin laulab oma klassikaks saanud laulu jänestest.

Kundakšjanid said hotelli valmis mullu ning neid võib ees oodata tõeliselt kuldne põli, sest samal ajal teatas Vene valitsus uskumatutest investeeringutest, mida Sotši ja selle lähiümbrusse 2014. aastani kavandatakse.

314 miljardit rubla (143 miljardit krooni) investeeritakse siis, kui tulevad taliolümpiamängud, ning 123 miljardit rubla isegi juhul, kui olümpiat Venemaale ei anta.

Venemaal on ühe piirkonna selline eelisarendamine täiesti kindlalt pretsedenditu. Sotši aselinnapea Sergei Suhhanov on veelgi lennukam. “Sellele, mida me plaanime, maailmas analoogi pole!”

Kreml lubab, et kaks kolmandikku rahast tuleb riigi taskust ning ühe kolmandiku peaksid investeerima suurärimehed. Juba ehitavad Krasnaja Poljanas kõrvuti mäesuusakeskusi riiklik gaasimonopol Gazprom ning oligarh Vladimir Potanin.

Suhhanovi sõnul näevad plaanid ette 50 miljardi rubla (23 miljardit krooni) investeerimist ainuüksi hotellide ehitamisse järgmise kuue aasta jooksul. Kaks kolmandikku 13 500 uuest voodikohast tuleb nelja- ja viietärnihotellidesse.

Lisaks hotellidele loetleb Suhhanov veel umbes kümme minutit jutti objekte, mida piirkonda rajatakse. Enamik raha kulub infrastruktuuri ja uute energiasüsteemide ehituseks.

Uusi auto- ja raudteid peaks üsna väiksele alale rajatama 200 kilomeetrit. Kiudoptilisi sideliine tuleb 700 kilomeetri jagu. Energiavarustatust kasvatatakse üle kahe korra.

Praegu ootab Venemaa pinevalt 4. juulit, mil rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) otsustab kaugel Guatemalas 2014. aasta taliolümpialinna. Aga tohutud investeeringud tulevad isegi kaotuse korral, kuigi väiksemad, on kinnitanud Vene majandusminister German Gref.

Segadus uue lennujaamaga

Esialgu on ainuke reaalne tegu valmiv Sotši uus lennujaam, mis asub Adleris. Aga selle ehitamise ümber on juba palju segadust ja potjomkinlust. Ametlikult on uus õhuvärav kuulutatud avatuks. Nii kirjutab enamik Vene lehti ja väidab ka televisioon. Kõik Sotši sõitvad valitsusliikmed ning kõrgemad väliskülalised võetakse seal vastu. Telekaadritest võib näha ka tavareisijaid.

Tegelikkuses võtab uus terminal vastu ainult VIP-külalisi ning tavaline lennujaamamelu nende ümber on kõige ehtsam butafooria, mida etendavad kohale aetud töölised. Tavareisijad saabuvad ja sõidavad ära endiselt vana, ajast ja arust terminali kaudu. Nii oli vähemalt veel juuni keskel.

Kui ROK-i komisjon käis Sotšit veebruaris inspekteerimas, kirjeldas  ajakirja Newsweek venekeelne väljaanne nende vastuvõttu uues lennujaamas, mis ametlikult oli avatud, nii: “Terminali ette aeti mahakantud Tu-154 (Venemaa enim levinud reisilennuk – toim), et jätta tegutseva lennujaama muljet. /---/ Ehitajatele räägiti, et komisjoni saabumise puhuks riietatakse nad ümber ning kõigile antakse tühjad kotid, et nad kujutaksid reisijaid.”

Sotši linnaametnikud ning olümpiapakkumist ette valmistanud komisjoni töötajad aga kinnitavad kirglikult, et mingit “vene värki” ei tule.

Minister Gref on otse öelnud, et ootab Sotši üleslöömisel võimalikult paljude lääne firmade osalemist. See olevat parim tagatis, et ei tehtaks suli.

“Avatus ja veel kord avatus,” räägib aselinnapea Suhhanov. “Kõik riiklikud tellimused jagatakse konkursi korras. Ainuke piirang on, et kõik pakkumised peavad olema seaduslikud.” Ja tellimused tulevad suurejoonelised. Kohati tundub, et räägitakse lausa ulmeprojektidest. “Uus maantee Adlerist Krasnaja Poljanasse tuleb üle mägede ja orgude ehk on sisuliselt üks suur viadukt, kus liigub ka kergmetroo (vahemaa on 40 km – toim),” räägib Daniil Vorobjov (27), üks mitmest olümpiaprojekti mänedžerist. “Vaiadel viadukt ehitatakse sellepärast, et siis peab vähem metsa raiuma.”

Vene ärimehed on igatahes juba riigi plaanidest oma järeldused teinud ning lausa viskunud Sotši ja selle ümbrusse ehitama. Eriti Krasnaja Poljanasse, mis eestlastele on rohkem tuntud Punase Lageda nime all.

19. sajandil kodumaalt välja rännanud eestlaste külasse kerkib kümnete kaupa hotelle.

“Krasnaja Poljanas pole võimalik enam maad osta,” kinnitab Daniil Vorobjov, kes on varem aastaid mägedes giidina töötanud ja tunneb seda piirkonda une pealt.

Rikkurid näitavad patriotismi

Vorobjov väidab, et paljud Vene rikkurid on otsustanud patriootlikult vahetada Lääne-Euroopa talikuurordid Krasnaja Poljana vastu ning investeerivad iseenda tulevaseks heaoluks hoolega.

Sama äge ehitus käib ka Sotši keskuses. Tundub, et kogu Moskva on oma rahaga Sotši põrutanud ja püstitab elumaju või hotelle ning ostab suvekortereid kokku.

Kinnisvara kallineb Sotšis nii mis mürtsub. Kui veel aasta tagasi sai kesklinnas asuvas Nõukogude-aegses viiekorruselises majas ühetoalise korteri osta 100 000 dollari eest, siis juunis maksis selline eluase juba 150 000 dollarit.

Kui olümpia tuleb, on oodata uut hinnahüpet. Praegu keegi seetõttu eriti ei müügi. Kõik ootavad otsust.

“Kinnisvara ostavad ainult moskvalased,” ütleb hotellipidaja Susanna Kundakšjan. “Ühest küljest on see hea, sest linn areneb, muutub euroopalikumaks, tuleb parem infrastruktuur. Aga seetõttu tõusevad ka hinnad.”

“Viis aastat tagasi polnud linnas peaaegu üldse uusehitisi, nüüd on aga vähe kohti, kuhu veel ehitada saab,” lisab ta.

Nõukogude aja hiilguseni on Sotšil siiski veel minna pikk tee. Tollal arvestati, et igal suvehooajal puhkab Suur-Sotši piirkonnas kaheksa-üheksa miljonit turisti. Mullu vedas ennast Sotši randadesse neli miljonit puhkajat. Tänavu loodetakse, et saabub viis kuni kuus miljonit, räägib teine aselinnapea Aleksei Hraban.

“Aga ärge unustage, et Nõukogude ajal saabusid meile puhkama inimesed kogu endise NSV Liidu alalt, ka Eestist,” ütleb Hraban. “Nüüd enam mitte nii palju.”

Hiljuti loodud Venemaa esimene odavlennukompanii SkyExpress pani ühe oma esimestest liinidest käima just Moskvast Sotši. Varakult piletit broneerides võib Venemaa pealinnast kahe tunniga Musta mere äärde lennata 500 rubla (227 krooni) eest.

Eri kompaniide lennukid väljuvad Moskvast Venemaa suvepealinna Sotši peaaegu iga kahe tunni tagant. Moskvalaste seas on tekkinud uus komme: sõita reedel Sotši puhkama ja pidutsema ning pühapäeval tagasi.


Jäähoki palmide all

•• Sotši peab oma suurimaks trumbiks 2014. aasta taliolümpia taotlemisel asukoha unikaalsust – sisuliselt korraldataks mängud subtroopilises kliimas, kus jäähokit mängitaks lausa palmide all.

•• Kõik jääalad toimuksid Adleris Imereti orus otse Musta mere kaldal, kus pole lund ollagi, ning kõik lumealad 40 kilomeetrit eemal 1,5–2,3 kilomeetri kõrgusel mägedes, kus lund on mitu meetrit.

•• Sotši olümpiaprojekti ühe mänedžeri Daniil Vorobjovi sõnul on veebruaris, kui mängud toimuksid, Adleris Musta mere ääres 10–15 kraadi sooja, väga harva langeb temperatuur alla viie soojakraadi.

•• “Kampsuni või pintsakuga võib vabalt ringi käia,” kinnitab ta. Ujuma minna sel ajal siiski ei maksa.

•• Mägedes on sel ajal tema sõnul viie külmakraadi ümber. Vahel langeb näit miinus 15 pügalani, lisab ta. “Aga selliseid lumeta talvi nagu Lääne-Euroopas pole meil kunagi olnud.”

•• Piltlikult öeldes saaks mängude ajal poole tunniga sõita ühest kliimavööndist teise.

•• Alatist paksu lumikatet mägedes põhjendas Vorobjov sellega, et Mustalt merelt tõuseb pidevalt niisket õhku, mis lähedal asuvate mägedeni jõudes külmub ning sajab lumena maha. “See toimib nagu looduslik lumemasin,” ütleb ta.