Putin tõendas, et tema sõna maksab endiselt
Nii järsku Vene aktsiaturgude indeksi RTS langust pole nähtud 2003. aasta sügisest saadik, kui arreteeriti Jukose suuromanik Mihhail Hodorkovski. Siis langes indeks ühe päevaga kümme protsenti. Nüüd on indeks kolme päevaga langenud ligi üheksa protsenti.
Põhjuseks oli Putini neljapäeval valitsuse nõupidamisel tehtud avaldus, milles ta süüdistas üht Venemaa suuremat koksisöe tootjat, börsifirmat Metšel (Mechel) metallurgiakombinaatidelt nõutavates liiga kõrgetes hindades, mis omakorda teevad terase ning torud (sic! ka gaasi- ja naftatorud) Venemaa siseturul liiga kalliks. Välismaale müüb Metšel aga toodangut offshore-firmade kaudu madalamate hindadega kui kodumaale, “optimeerides” nõnda oluliselt makse, mis kutsuski esile Putini raevu.
Varandust 13 miljardit dollarit
Putin mainis teleuudistes kogu Venemaa ees Metšeli suuromanikku Igor Zjuzini, kes oli “ootamatult haigestunud”. Putin lubas Zjuzinile saata tohtri, kes vajaduse korral “probleemi lahendab”. Zjuzin kuulub Venemaal 20 rikkama inimese hulka, Forbesi andmeil oli tal aasta algul varandust 13 miljardit dollarit.
Pärast Putini sõnu on Metsˇeli aktsia väärtus New Yorgi börsil poole võrra kahanenud. Zjuzini enda varandust on jäänud neli miljardit dollarit vähemaks. Halvem on aga see, et Metšeli-juhtum tekitas üleüldise usaldamatuse Vene börsifirmade vastu.
Putini sõnades nähti paralleeli Jukose-juhtumiga, kus riigivõim tollase presidendi Putini juhtimisel ajas eesmärgikindlalt pankrotti riigi suurima naftatootja ning selle vara võtsid üle riiklikud naftafirmad.
Erinevalt Jukose-juhtumist pole Metsˇeli puhul siiski kindlasti tegu poliitiliselt motiveeritud ettevõtmisega. Hodorkovski põhisüü oli avalik Kremli-vastane poliitiline tegevus, mis hukutaski Jukose. 70 protsendi Metšeli aktsiate omanikul Zjuzinil pole poliitilisi ambitsioone.
Suure tõenäosusega on tegemist riigi teadliku hoiatusega suurfirmadele, et nood ei mängiks maksudega ja hoiduksid eri ärigrupeeringute võitlusest ning varanduse ümberjaotamisest. Samuti pole välistatud, et Putin ja teda toetavad silovik’id (KGB ja FSB taustaga ametnikud) soovivad oligarhidele näidata, kes on majas peremees ja kelle sõna Venemaal maksab.
“Oligarhidele tuletati meelde, et kui nad on suurte tööstusettevõtete omanikud ning tahavad hindu tõsta, siis on neil ka sotsiaalsed ja poliitilised kohustused,” ütles mõjukaimale Vene ärilehele Vedomosti investeerimispanga Renaissance Capital analüüsiosakonna juht Roland Nash. “Iga inimene või firma, mis üritab turu manipuleerimisega riigi majanduslikku võimsust õõnestada, saab karmilt karistada.”
“Hall kardinal” Setsˇin tegutseb?
•• Metsˇeli-vastase rünnakuga lõppenud Vene valitsuse nõupidamise valmistas ette Putini valitsuses tööstuse eest vastutav asepeaminister Igor Setšin, keda peetakse ka üheks Jukose-juhtumi peaarhitektiks.
•• Sellele viitas esmaspäeval oma juhtkirjas majandusleht Vedomosti ning ka tuntud Kremli-kriitiline kommentaator Julia Latõnina, kelle versiooni järgi kaebasid Venemaa suuremate, Novolipetski ja Magnitogorski metallurgiakombinaatide omanikud Metšeli liiga kõrgete koksisöehindade peale just asepeaminister Setšinile.
•• Setsˇinit peetakse Putini järel praegu Venemaa valitsuse kõige mõjukamaks ministriks ning nn silovik’kide klanni juhiks.
•• Tähelepanuväärne on, et Venemaa president Dmitri Medvedev pole skandaali kohta öelnud ühtegi sõna. Mitte silpigi, mis rahustaks Venemaa aktsiaturgu, mis niigi on juba pikalt olnud languses, aga kukub nüüd veel suurema hooga.
•• Medvedevi senised avaldused ja kõned on näidanud, et ta toetab riigi võimalikult vähest sekkumist majandusse ega poolda sellist “käsitsijuhtimist”, mida harrastab aeg-ajalt Putin.
•• Venemaa aktsiaindeks kosus varem just tänu Medvedevile – kaks nädalat pärast uue presidendi ametisse asumist mais tõusis RTS rekordtasemele. Praeguseks, veidi rohkem kui kahe kuuga, on ta sellest kaotanud juba veerandi.
