Putini “järeltulija” asemel tuleb “kivivalvur Ropka”
Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt küsitakse pressikonverentsil: kas te olete otsustanud, kelleks te hakkate pärast riigipeaameti mahapanekut? “Aga loomulikult, ma hakkan juhtima Neftgazhimatomnanopromi,” vastab Putin.
Nõnda kõlab praegu Moskvas leviv populaarne anekdoot. Nalja mõte on see, et isegi presidendikohalt lahkudes jääb Putin kontrollima kõike olulist Vene poliitikas ja majanduses – naftat, gaasi, keemiat, aatomit, nanoasjandust ehk kõigi nendega tegelevat tööstust.
Mis ametikoha võtab sisse Putin, on võib-olla isegi huvitavam ja olulisem küsimus, kui see, kelle ta valib järgmiseks Venemaa riigipeaks.
Mõlemas küsimuses on Putin ja Kreml vaikinud, kuigi presidendivalimisteni on jäänud vaid seitse kuud. Siiski on suve jooksul tulnud Kremlist valimiste teemal esimesed sõnumid ja nendest tuleks praegu lähtuda.
Esimene sõnum tuli Putinilt. Vahetult enne G8 tippkohtumist teatas ta ajakirjanikele, et praegune nelja-aastane ametiaeg on Venemaa riigipeale liiga lühike ning see peaks olema vähemalt viis kuni seitse aastat pikk.
Teine sõnum tuli samuti Putinilt – Venemaa järgmine president peaks olema inimene, kes on end hästi näidanud regionaalsel tasemel ja oleks tõeline professionaal.
Võimalik kolmas kandidaat
Kolmas sõnum tuli Putini abilt Juri Šuvalovilt. Juuni keskel Washingtonis esinedes vihjas ta, et välja võib ilmuda kolmas presidendikandidaat. Ta viitas, et praegu räägitakse peamiselt kahest pretendendist – esimestest asepeaministritest Sergei Ivanovist ja Dmitri Medvedevist. “Aga minu president võib teha veel ühe üllatuse ning võib-olla kuulete selle aasta lõpus veel ühest nimest,” teatas ta. Just nii ta ütleski – “minu president”.
Kremlimeelse noorteliikumise Naši suvelaagris Seligeri järve ääres õnnestus mul kuulata Kremli siseringi kuuluva poliittehnoloogi Oleg Matveitševi avameelset esinemist, mis polnud mõeldud ajakirjanikele.
Presidendi administratsiooni sisepoliitikavalitsuse konsultandina töötav Matveitšev ütles otse, et riigi etteotsa ei pääse ei Ivanov ega Medvedjev. Endine kaitseminister ja FSB kindral Ivanov näiteks sellepärast, et Matveitševi sõnul ei saa isegi Venemaa endale lubada kahte salateenistuse taustaga presidenti järjest. “Läänes algaks tõeline hüsteeria,” ütles ta.
“See on täiesti selge, et ilmub kolmas,” teatas Matveitšev. “Operatsioon “Järeltulija” on lõppenud, nüüd käib uus operatsioon.”
Matveitševi väitel kutsub Venemaa võimu n-ö kõrgem ešelon uue kandidaadi otsimist tinglikult operatsiooniks “Kohavalvur”. Umbes nagu kivivalvur Ropka lasteetendusest.
“See inimene peab istuma presidendi toolile ega tohi lõhkuda praegust süsteemi. Sellel inimesel ei tohi olla erilisi ambitsioone, ta tuleb lihtsalt mõneks ajaks sellele kohale,” seletas Kremli avameelne konsultant Vene sisepoliitika eripärasid.
Riigipea avab olümpiamängud
Järgmise riigipea peamiseks ülesandeks saab Matveitševi sõnul presidendi ametiaja pikendamine Putini tagasitulekuks 2012. aasta valimistel. Viimases ei kahtle Venemaal praegu eriti keegi. Veendunult hakati Putini naasmisest Kremlisse rääkima pärast Sotši võitu 2014. aasta taliolümpialinna valimistel.
Üksmeelse arvamuse järgi oli Sotši edu Putini teene ning seega peaks ta ka avama tulevased olümpiamängud. Mängud avab aga traditsiooniliselt riigipea. Mis saab aga Papa Vovast – nii kutsuvad Putinit Kremli ametnikud – kuni aastani 2012?
Kremli sisepoliitikakonsultant Matveitšev pakkus, et kõige tõenäolisemalt istub Putin nõrga presidendi kõrval peaministritoolile. Võimalik on ka Putini asumine julgeolekunõukogu juhi ametisse. “Need on ainult minu prognoosid. Alati võib kõik minna ootamatult,” tõi konsultant välja ühe Vene sisepoliitika eripära.
Peaministri või julgeolekunõukogu juhi koht Putini järgmise ametina on praegu väga levinud versioon Vene ajakirjanduses. Pakutakse, et kui Putin peaks kinnitatama julgeolekunõukogu etteotsa, siis antakse sellele institutsioonile kõvasti võimu juurde ning see muutub riigi sise- ja välispoliitika peamiseks kujundajaks.
Kui aga Putin peaks saama peaministriks, siis oodatakse, et tulevane president annab kooskõlas põhiseadusega valitsusjuhile üle täiendavad volitused jõuametkondade kontrollimiseks. Mõlemal juhul jääksid riigihoovad Putini kätte.
Väga vähe on neid, kes arvavad, et riigipea kohta loovutades kaotab Putin oma mõjujõu. Üks neist on Moskva tuntud PR-agentuuri Nikkolo M juhtiv poliitanalüütik Stanislav Radkevitš. “Vana Venemaa traditsiooni järgi hakkab ta (uus president - toim) peagi tegelema sellega, et mitte lasta rahva seas populaarset Putinit uuesti võimule,” ütles Radkevitš. Ta ennustas, et ei lähe isegi kahte-kolme kuud Putini lahkumisest, kui tema nime hakatakse juba unustama.
Tõepoolest, Venemaal puudub pretsedent, et endine valitseja – tsaar, kompartei juht või president – naaseks võimule.
Aga kogu see Putini tuleviku ennustamine on justkui pimedas toas musta kassi püüdmine. Nagu märkis üks terane kommentaator – kõik need Kremli ja Putini tulevikku puudutavad küsimused asuvad esialgu väljaspool analüüsi piire, sest lihtsalt niivõrd vähe on usaldus-väärset infot sellest, mida Kreml tegelikult plaanib ja mõtleb.
Üks on selge, Kremli kõigi kavade eesmärk on säilitada praegune võimusüsteem. Oluline on ka tähele panna, et nn Putini kursi jätkumine on suurele osale ametnikkonnast ja oligarhidest juba ka ärihuvi.
Kursi säilitamiseks on veel vaja sellele ustavat uut presidenti, kelle ametlikult valib rahvas tuleva aasta märtsis ja kes asub ametisse mais.
Eeldusel, et “kohavalvuriks” saab keegi kolmas peale Ivanovi ja Medvedjevi ning Putini soovil peaks uus president olema ennast tõestanud regionaaltasemel, võib oletada, et favoriit on keegi praegustest või endistest kuberneridest.
Praegustest kuberneridest on tänu Sotši olümpialinnaks saamisele viimasel ajal suhteliselt palju pildis Krasnodari kuberner Aleksandr Tkatšov. Järjest kõvema häälega spekuleeritakse Sergei Sobjanini nimega, kes on praegu presidendi administratsiooni ülem, aga enne seda töötas äärmiselt naftarikka ja see-tõttu mõjuka Tjumeni oblasti kubernerina. Tema mõjuvõim Vene sisepoliitikas on viimastel kuudel kõvasti tõusnud.
Kuid kahtlemata kõige populaarsem kuberner Venemaal on Peterburi valitseja Valentina Matvijenko. “Ta oleks ideaalne järeltulija, kes sobiks kõigile klannidele, aga kahjuks on Venemaa liiga patriarhaalne maa,” ütles Kremli sisepoliitikakonsultant Oleg Matveitšev. “Matvijenko rahuldaks eriti Läänt, siis oleks me ameeriklaste silmis superdemokraatlik maa.”
Suvekuudel on hakatud kandidaadiks pakkuma ka avalikkusele vähe tuntud asepeaministrit Sergei Narõškinit. Tema suur pluss on see, et ta on pärit nagu Putingi Peterburist.
Putini valik otsustab
Üldlevinud arvamuse järgi sõltub uue presidendi isik paljuski sellest, millise rolli valib endale Putin. Ja kas ta tahab saada uuesti riigipeaks.
Praeguse segase olukorra Venemaa järgmise presidendi otsingutel võttis Naši-noortele esinedes väga tabavalt kokku Matveitšev: “Selleks võib saada ka mõne väikelinna meer, kes on lihtsalt õigel ajal õiges kohas.”
Matveitševi väitel tõusis omal ajal ka Vladmir Putin kõigepealt peaministriks ning siis Boriss Jeltsini järeltulijana riigipeaks tänu sellele, et oli lihtsalt õigel ajal õiges kohas.
1990-ndate lõpus ka Jeltsini lähikonnas töötanud Matveitševi kinnitusel oli salateenistuse FSB tollane ülem Putin 1998. aastal vaid üks kandidaat Jeltsini järeltulijaks Sergei Stepašini, Nikolai Aksjonenko ja Boriss Nemtsovi kõrval.
“Üle Venemaa tehti rahva seas uuring, kus üks peaküsimusi oli – kes on teie lemmikfilmikangelane? Ja üks variante oli Stirlitz (Vene vastuluuraja Nõukogude aja kultusseriaalist “17 kevadist hetke” – toim), kes osutus ülekaalukalt rahva lemmikuks,” kõlas Matveitševi teooria. “Putin oli kõige lähem sellele rahva ootusele. Muidugi pidid tal riigi etteotsa saamiseks olema ka muud eeldused.”
Enim nimetatatud presidendikandidaadid
Sergei Ivanov
esimene asepeaminister, endine FSB kindralleitnant
Dmitri Medvedjev
esimene asepeaminister, väidetavalt kõige liberaalsemate vaadetega
Sergei Narõškin
asepeaminister, viimastel kuudel mõjukates ametites
Mihhail Fradkov
peaminister, ideaalne “kohavalvur”, pole mingeid ambitsioone, aga valitsus töötab korralikult
Valentina Matvijenko
Peteburi kuberner, Putin suhtub temasse väga hästi
Aleksandr Tkatšov
Krasnodari krai kuberner, väga aktiivse tegutsemisega
Sergei Sobjanin
presidendi administratsiooni ülem
Dmitri Kozak
presidendi eriesindaja Kaukaasias
Vladimir Jakunin
Venemaa Raudtee peadirektor, tal on õigeusukiriku tugev toetus
Sergei Tšemezov
Venemaa riikliku relvaekspordifirma peadirektor, tema taga on võimsa lobiga relvatööstuskompleks
Boriss Grõzlov
riigiduuma esimees, valitseva partei Ühtne Venemaa esimees, samuti ideaalne “kohavalvur”
Meedias pakutud Putini tulevased ametid
•• Peaminister
•• Julgeolekunõukogu juht
•• Ülemkohtu esimees või liige
•• Valitsuspartei Ühtne Venemaa esimees
•• Loodava võimsa ettevõtte Atomprom esimees
•• Gazpromi direktorite nõukogu esimees
•• Gazpromi, Rosnefti ja Transnefti ühendamisega loodava riigiettevõtte juht
•• Sot‰i taliolümpia korralduskomitee esimees
