Putini sild Krimmi läheb aina kallimaks ja pigistab ülejäänud Venemaad

 (307)

Krimmi silla ehitusele tehtavad kulutused jätavad muu Venemaa infrastruktuuri investeeringute mõttes sisuliselt kuivale.
Krimmi silla ehitusele tehtavad kulutused jätavad muu Venemaa infrastruktuuri investeeringute mõttes sisuliselt kuivale.Foto: Sputnik/Scanpix

Vene meediat ei huvita „sajandi ehituse” kallinemine, vaid delfiinid ja rajatise kosmosest vaatamine.

Kolme aasta eest annekteeris Venemaa Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare. Just neil päevil kolm aastat tagasi võtsid eraldusmärkideta „rohelised mehikesed” üle Ukraina sõjaväebaase. Varsti järgnes kibekiirelt korraldatud referendum Krimmi Venemaa koosseisu astumise kohta ja mõni päev hiljem Ukraina territooriumi ebaseaduslik Venemaa osaks arvamine.

Kohe tekkis küsimus Krimmi füüsiliselt Venemaaga ühendamisest. Selleks mõeldi välja Kertši väina ületav sild, mis viiks üle vee Krasnodari kraisse Tamani poolsaarele. Kuna Ukraina-vastane aktsioon tegi Venemaa presidendi Vladimir Putini erakordselt populaarseks, sai Krimmi sillast projekt, mida ei tohtinud miski takistada. Leiti raha ning erikorra kohaselt aeti projekt ja ehituseks vajalikud dokumendid korda rekordkiirusel. 2015. aasta alguses kiideti projekt heaks ja kevadel alustati töid.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare