Rahva heakskiit Putinile ja Medvedevile langes esimest korda
Heakskiit Medvedevi tegevusele riigipeana langes 74 protsendilt 69 protsendile, Putini tööd peaministrina kiidab varasema 77 protsendi asemel heaks 74 protsenti küsitletutest
Siiski pole usaldus riigijuhtide vastu vähenenud, kirjutas sõltumatu Venemaa avaliku arvamuse uurimiskeskuse (VTsIOM, Всероссийский Центр Изучения Общественного Мнения) andmetele tuginedes ajaleht Trud.
Kuigi võimude majanduspoliitika kiidab heaks üksnes 15 protsenti küsitletutest ja mõistab hukka 33 protsenti, on suurem jagu Venemaa kodanikke ikkagi arvamusel, et keegi ei suudaks juhtida Venemaad paremini kui praegune president ja peaminister.
"Kriisiajal on võimude hinnangute langemine võimude tegevusele täiesti normaalne näitaja," kommenteeris fondi Peterburgskaja Politika juht Mihhail Vinogradov, kelle sõnul on olulisemad usaldusreitingud.
Kui usaldusreiting püsib stabiilsena, selgitas Vinogradov, näitab see, et kodanikud pole leidnud teisi poliitilisi sümpaatiaid. Tema hinnangul ei kujuta heakskiidunäitaja üha järsem langus kriisiajal ohtu peaministrile ega presidendile.
"Meie küsitluste andmetele tuginedes oodatakse riigijuhtidelt kõige rohkem ausaid sõnu selle kohta, mis toimub: kui kaua kestab kriis ja - mis kõige tähtsam - mida teeb valitsus, et inimesi aidata," ütles ajalehele VTsIOMi peadirektor Valeri Fjodorov. "Praegu veel vastuseid ei ole. Näiteks jaanuaris ei teadnud pooled küsitletutest, et valitsusel on konkreetne ja üksikasjalik kriisivastaste meetmete kava."
Avatud dialoog ühiskonnaga on vajalik ja mitte ainult reitingute säilitamiseks, vaid ka rahu ja korra toetamiseks, rõhutas Fjodorov.
Osa poliitikuid ja politolooge on tõlgendanud presidendi ja peaministri langevat reitingut poliitiliste muutuste ettekuulutusena: suurimast opositsioonierakonnast kommunistliku partei liider Gennadi Zjuganov nõudis möödunud nädalal ennetähtaegseid valimisi ja kuulutas partei sees välja mobilisatsiooni.
