Oma esimeses pöördumises USA administratsiooni poole kinnitas Rasmussen, et Afganistani missioon oli vajalik, mitte valitud otsus, vahendas BBC.
"Me peaksime laiendama oma treeningmissiooni," teatas Rasmussen. "Ma arvan, et Euroopa riikidele on kergem panustada treeningmissioonile nii isikkoosseisu osas ja rahaliselt kui lahingmissioonidel osalemisele."
Rasmussen kritiseeris neid USA poliitikuid, kes vähendavad liitlaste osatähtust Afganistani missioonis, vahendas Reuters.
"Ma olen veidi mures nendest kahtluste pärast, mida ma olen neil päevil kuulnud USA-s NATO kohta," märkis Rasmussen. "Euroopa ja Kanada koostöö halvustamine, nagu mõned USA-s seda teevad, võib kujuneda täituvaks prohveteeringuks."
Rasmusseni väitel on selline kriitika USA-s „vasturääkiv, õigustamatu ja see võib kaasa tuua liitlaste kaotamise.“
"Me vajame kannatlikkust," kuulutas Rasmussen. "Me vajame ka rohkem ressursse."
Rasmusseni avaldus tuli samal päeval, kui Euroopa Liidu kaitseministrid teatasid Rootsis oma vastumeelsusest saata Afganistani rohkem lahinguüksusi.
"Kui vaadata Euroopat, siis ma ei kuule ühtki häält, mis ütleks, et me peaksime saatma Afganistani juurde 5000 kuni 10 000 sõjaväelast," lausus Taani kaitseminister Søren Gade.
USA president Barack Obama väitis, et ta kaalub Afganistani suunal edasisi samme alles pärast USA ja NATO vägede komandöri kindral Stanley McChrystal’i aruande analüüsimist. Kindral Stanley McChrystal on aruandes teatanud, et missiooni võib tabada läbikukkumine, kui Afganistani ei saadeta juurde veel 30 000- 40 000 sõjaväelast.

Rasmussen lisas, et 40 protsenti NATO vägedest on pärit USA liitlasriikidest, seejuures on Afganistanis hukkunud rohkem kui 20-st riigist pärit sõdureid. Hetkel viibib Afganistanis vähemalt 100 000 sõjaväelast kuni 40 riigist.