Eile teatasid Jaapani võimud rahvusvahelisele tuumaenergiaagentuurile (IAEA-le), et vähemalt Fukushima tuumajaamade kohalik energiavarustus on taastatud, mis peaks aitama jahutusssüsteeme uuesti tööle panna. Ajutisi probleeme ilmutanud Onagawa ja Tokai tuumajaamades on jahutussüsteem juba tööle saadud ja seal midagi ebatavalist ei tohiks juhtuda. Kui ahelreaktsioon suudetakse peatada, peaksid ka Fukushima tuumajaama reaktorid juba ise jahtuma hakkama.

Reaktor mahakandmisele

Merevee pumpamine jahutussüsteemi asemel otse reaktorisse võimaldab küll neid kiiremini jahutada, kuid tähendab reaktori lõplikku mahakandmist. Ja seda võimalust kasutatakse nähtavasti vaid viimases hädas.

Tuumaenergeetika üheks kitsaskohaks on see, et kui tõsise kriisi puhul tuumajaama töö peatada, nagu tehti reedel, jätkavad kütusevardad kuumuse tootmist. Ja tavaline ligi 300-kraadine temperatuur hakkab järjest tõusma. Kui reaktori enda kest puruneks, pääseks radiatsioon atmosfääri, kuid kui temperatuur reaktoris kerkiks üle 2200 ˚C, sulaks uraanist ja tsirkooniumist kütusevardad ära, kõige ohtlikumal juhul ka põhjavette valgudes.

Fukushima esimeses ja kolmandas reaktoris on juba märgata kütusevarraste sulamise märke. Reedene maavärin oli jahutussüsteeme kahjustanud ning nüüd ei piisa enam isegi nende kordasaamisest. Sama hästi ainus lohutav asi Fukushima reaktorite puhul on see, et erinevalt Tšernobõlist ei ümbritse neid grafiitkest. Just grafiidi põleng paiskas Tšernobõlist õhku ülimalt radioaktiivse pilve, mis levis üle peaaegu kogu Euraasia kuni Aafrikani ja Põhja-Ameerikani välja.

1970. aastatel rajatud Fukushima tuumajaam oli ehitatud arvestusega, et ta peaks taluma maavärinat kuni 8,2 momendimagnituudi skaalal, uuemad Jaapani tuumajaamad on arvestatud taluma ka maavärinaid magnituudiga üle 9,0. Kunagi varem ei olnud Jaapanis nii tugevat maavärinat kogetud.

Reaktorite betoonkest peaks enamiku radioaktiivseid osakesi kinni pidama. Kuid vähemalt Fukushima kolmandas reaktoris tuli avada ka neid luuke, mis muidu peaksid kinni olema ja eile avastati radioaktiivseid tseesium-137 ja jood-121 isotoope juba tuumajaamast ligi saja kilomeetri raadiuses. Survet reaktorite sees on nähtavasti suudetud nii palju vähendada, et need enam plahvatada ei tohiks. Kuid temperatuur on endiselt liiga kõrge.

Praegu on Fukushima reaktoritest välja lastud vaid piiratud koguses radioaktiivset auru, kuid ka see sundis Jaapani rannikust paarisaja kilomeetri kaugusel paiknenud lennukikandjat USS Ronald Reagan kurssi muutma, et pilvest mööda pääseda.

Fukushima kriis on esialgu nõudnud vaid ühe inimelu ja sedagi kraanaõnnetuse tõttu. Ligi 200 inimest on saanud kiiritada, esialgu veel mitte surmaval määral. Pühapäeval oli Daiichi ümbruskonnas mõõdetud radiatsioonitasemeks 155,7 milliremi (röntgenit inimese kohta), eilseks oli suudetud seda alandada 4,4 milliremile. Kohalike normide järgi on inimesele lubatav maksimaalne kiirgusdoos 100 milliremi aastas.

Ameeriklastel kogemus olemas

•• Kõige dramaatilisemaid näiteid kütusevarraste sulamisest on pärit USA-st, kus 1979. aasta 28. märtsil juhtus avarii Three Mile Islandi tuumajaamas. Peaaegu maksimumvõimsusel töötanud sealses teises reaktoris lakkas jahutussüsteem töötamast, ja kuna reegleid eirates olid vee juurdepääsukanalid suletud, suudeti pumbad tööle saada alles kaheksa minutit hiljem. Kütusevardad sulasid ja õhku paiskus radioaktiivset gaasi, samal ajal kui tuumajaama töötajad olid hädas isegi probleemi põhjuste leidmisega.

•• Toona evakueeriti tuumajaama ümbrusest 140 000 ameeriklast, kuid selle üle, kui palju intsident nende tervist kahjustas, vaidlevad teadlased tänini. Järgnenud viiel aastal loobuti Ühendriikides 51 tuumajaama ehitamisest, kuigi tuumaenergia allakäik USA-s oli alanud juba 1970. aastate naftakriisi ajal. Praegu töötab Ühendriikides 104 tuumajaama, mis kõik on nurgakivi saanud enne 1979. aastat, 2012. aastaks valmib vaid üks tuumajaam Tennessee osariigis, kuid ka sellega alustati juba 1973. aastal.