Referendum lammutab Lõuna-Osseetiat veelgi
Osa Venemaa ajakirjandusest hõiskas eile juba Lõuna-Osseetia uuest iseseisvuspäevast, kuigi läänes võeti uus referendum vastu protestiga.
1990. aastal ühepoolselt Gruusiast lahku löönud ja Venemaa rahuvalvevägede kaitse all tegelikult Moskvast sõltuva piirkonna staatus ei muutu. Olles ära lõigatud muust maailmast, on tal väljapääs vaid Venemaale.
Tegelikult korraldati Lõuna-Osseetias kahed teineteisega konkureerivad hääletused. Osseetide kontrollitavatel aladel käis valimas 50 128 inimest, kellest ligi 99 protsenti toetas iseseisvumist ja 96 protsenti valis presidendiks tagasi Eduard Kokoitõ. Valida said ainult Lõuna-Osseetia passi omanikud, kellest viiendik elab põgenikena Põhja-Osseetias. Kokoitõ sai protokolli kirja sama suure toetusprotsendi (96) kui Gruusia enda president Mikheil Saaka‰vili 2004. aastal.
Venemaa tiiva alla
Grusiinide kontrollitaval alal osales teisel hääletusel aga 41 737 inimest, kellest 89 protsenti valis presidendiks hoopis ekspeaministri Dmitri Sanakojevi. Kokoitõ läks raevu, kuulutades konkureeriva hääletuse korraldajad ja Sanakojevi reeturiteks. “Neid ootab siin kriminaalkaristus,” teatas ta.
Konkureeriva hääletuse viis läbi osseetidest koosnev ja ilmselgelt Tbilisi toel tegutsev Osseetide päästeliit, kelle loodud valimiskomisjon paiknes Eredvi külas. Seda komisjoni juhtinud Uruzmag Karkusovi kodule pandi koguni tuli otsa.
Lõuna-Osseetia ja Abhaasia võimud on juba 16 aastat taotlenud lahkulöömist Gruusiast, otsides suuremat sõltuvust Venemaast. “Integratsioon Venemaaga – see on Lõuna-Osseetia poliitika prioriteet,” teatas Kokoitõ ka eile. Moskva väidab aga endiselt, et tema neid alasid endaga liita ei taha.
Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, nagu ka Moldovast lahku lüüa üritav Transnistria, on kindlalt Moskva mõju all ja nende referendumidki haakuvad Moskva välispoliitilise kursiga: mängida neid välja Kosovo iseseisvumiskatse vastu. Venemaa on viimastel kuudel järjest rõhutanud, et kui Kosovo iseseisvub, tuleb sama õigus anda ka nendele kolmele piirkonnale.
Venemaal teeb jõulist lobitööd rahvuskaaslaste kaitseks ka Põhja-Osseetia ehk Alaania, mille president Teimuraz Mamsurov külastas 4. novembril Tshinvalit, kus talle anti ka sümboolselt Lõuna-Osseetia pass. Vahetult referendumi eelõhtul said Lõuna-Osseetia passi aga koguni 15 000 inimest.
Moskva kasutab Lõuna-Osseetia endale meelitamiseks ka energiatrumpi. Moskva ähvardab Gruusiat maagaasita jätta, mulluse plahvatusega Mozdoki-Tbilisi gaasijuhtmel suutis Gazprom oma kontrollile allutada ka Iraanist läbi Armeenia kulgeva gaasijuhtme.
Nüüd asuti aga ehitama Gruusiat ignoreerivat gaasijuhet otse Tshinvalini.
Gruusia: uut sõda ei tule
•• Etniliselt koosseisult meenutab Lõuna-Osseetia pigem malelauda: grusiinide ja osseetide külad asuvad ajalooliselt vaheldumisi. Astail 1991–1992 kestnud sõja tulemusel lahutavad neid külasid aga grusiinidest, osseetidest ja venelastest koosnevad rahuvalveväed.
•• Vene vägede kohalolek on võimaldanud osseetide relvajõududel korraldada paraade Tshinvali tänavail, mida Gruusia võimud on kuulutanud provokatsiooniks. Venemaa keeldub aga oma vägesid välja tõmbamast, väites, et seepeale vallutaks Gruusia Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tagasi.
•• Gruusia võimud on sunnitud ka läänt veenma, et nad ei alusta uut sõda. Hiljutised kokkupõrked Kodori kurus Abhaasias on umbusku veelgi suurendanud. Vahetult Lõuna-Osseetia referendumi eel vahetas president Saakašvili välja kaitseminister Irakli Okruašvili, kes oli sõjaka esinemisega tõotanud 1. jaanuari Tshinvalis vastu võtta. Nüüd on ta majandusminister.
Ajalugu
Kahe Osseetia lahusolek
Mongolitest venelasteni
•• Osseetia ehk Irõston on jagatud kaheks territooriumiks, mida lahutavad lisaks riigipiirile ka Suur-Kaukasuse mäeahelikud.
•• Ajaloolise alaanide riigi Doni jõe ja Kaukasuse vahel purustasid 13. sajandil mongolid, sundides osseetide esivanemaid põgenema mägedesse. Osa neist leidis peavarju hilisematel Kartlia aladel, teised jäid iseseisvaks mäeahelikest põhja pool. Põhja-Osseetia liideti Venemaaga 1767, Lõuna-Osseetia aga koos Kartliaga alles 1801. aastal.
•• Gruusia ja osseetide vahel puhkesid kokkupõrked 1920. aastal. Põhja-Osseetia oli aastail 1917–1924 Mägivabariigi keskmeks. Lõuna-Osseetia katse Mägivabariigiga liituda ei õnnestunud, Nõukogude okupatsiooni ajal liideti ta aga autonoomse oblastina Gruusiaga.
