"Ma teatan kindlalt oma kandideerimisest valimistel," ütles Khatami Guardiani teatel. "Kas on võimalik jääda ükskõikseks revolutsiooni saatuse vastu ja kohkuda tagasi kandideerimast?"

Endise presidendi Khatami tagasivalimise võimalus avab võimaluse, et Iraani ja Ameerika Ühendriikide seni pingelistesse suhetesse võib tulla suurem muutus.

President Ahmadinedžadi peetakse süüdlaseks riigi majanduse halvas juhtimises ja Iraani rahvusvahelises isoleerimises, toetades Hamasi ja Hizbullah' taolisi ekstremistlikke liikumisi ning astudes oma kõnedes välja Iisraeli vastu.

Kuigi Iraani riigipea on formaalselt president, on siiski riigi kõrgeim juht vaimulik ajatolla Ali Khamenei, kes sellesse ametisse nimetati pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni juhtinud ajatolla Ruhollah Khomeini surma. Vaimulike ja nende nimetatud kogude tahtele on Iraanis võimalik painutada ka demokraatlikult valitud institutsioonid, kuna peaaegu kõiki nende otsuseid võivad vaimulikud kogud tühistada.

Iraani presidendi ametit pidas Khatami kaks ametiaega järjest aastail 1997-2005, kuni valimised võitis praegune president Mahmud Ahmadinedžad. Khatami nimetas oma valitsusse esimesed naisministrid Iraani ajaloos, samuti oli ta esimene Iraani riigipea, kes käis Euroopas visiidil pärast 1979. aastal šahhi kukutanud islamirevolutsiooni.

1943. aastal lugupeetud kõrge islami vaimuliku ajatolla peres sündinud Khatami liberaalne hoiak on talle toonud palju vaenlasi, kuid ta on populaarne eelkõige noorte hulgas. Aastal 1992 sundisid konservatiivsed poliitilised jõud Khatami loobuma Iraani kultuuriministri ametist.

Khatami on õppinud islamit ja filosoofiat, tundes Iraani vaimulike hulgas ebatüüpiliselt huvi ja austust Lääne filosoofia vastu. Khatami on kirjutanud muu hulgas uurimusi Lääne filosoofiast ja poliitikateooriast.