Voronin loobub presidendi ametist, et asuda aktiivselt tööle parlamendis, teatas RIA Novosti, viidates "ühele Moldova Kommunistliku Partei keskkomitee liikmele".

Moldovat on Voronin juhtinud 2001. aastast saati. Pärast aprillis toimunud parlamendivalimisi, mis vallandasid tänavarahutused Moldova pealinnas Chişinăus, valiti Voronin parlamendi esimeheks.

"Voronin lahkub, et asuda tööle parlamendis," ütles RIA Novosti allikas.

Vastavalt põhiseadusele hakkab Voronini võimust loobumise järel presidendi kohuseid täitma parlamendi esimees. Möödunud nädalal valiti parlamendi esimeheks liberaalse erakonna liige Mihai Ghimpu.

Kuid kuna opositsioon boikoteeris järgmise presidendi valimist parlamendis, tuli põhiseaduse järgi korraldada uued parlamendivalimised ja Voronin jäi presidendi kohusetäitjaks. Kuivõrd Voronin on olnud ametis kaks presidendi ametiaega järjest, ei tohi ta põhiseaduse kohaselt kolmandat ametiaega järjest riigipea olla.

Kas patiseis parlamendis jätkub?

Uute valimiste tulemusel on kommunistidel parlamendis 101 kohast 48 ning ülejäänud 53 kohta kontrollivad liberaalsed erakonnad on ühinenud liiduks kommunistide vastu.

Kommunistide vastu moodustatud liidu presidendikandidaat on demokraatliku partei juht Marian Lupu, kes jooksis viimaste valimiste eel kommunistide leerist üle liberaalide leeri. Et presidendiks saada, on vaja kandidaadil koguda 61 parlamendi liikme hääled. Põhimõtteliselt on praegugi õhus võimalus, et president jääb parlamendis valimata ja tänavu tuleb korraldada kolmandad parlamendivalimised.

Liberaalide pool on väljendanud valmisolekut teha koostööd kommunistidega ainult juhul, kui Voronin poliitikast lahkub. Võimust kinni hoidev Voronin üritas aprillikuiste parlamendivalimiste järel presidendiametisse saada oma protežeed, lahkuva valituse peaministrit Zinaida Greceanîid, kuid see ei läinud läbi. Ka praegu paistab Voroninil olevat lootus jätkata Moldova juhtimist.