Riigi abi oligarhidele võib põhjustada nende Kremli küüsi sattumise
Venemaa on kulutanud kaheksa miljardit dollarit oma välisvaluutareservidest, et aidata rikkamatel ärimeestel tasuda nende hiigelettevõtete välislaene.
Reservidest eraldati riiklikule Arengupangale – varem tuntud VEB ehk Välismajanduspangana – 50 miljardit dollarit, millest esimesed abirahasummad on juba laiali jagatud. Nii sai Mihhail Fridmani Alfa Grupp kaks miljardit dollarit, millega makstakse tagasi laen Deutsche Bankile ja päästetakse 44-protsendine osalus Venemaa suuruselt teises mobiilsidefirmas Vimpelcom.
Ka esirikkur sai laenu
See oli Deutsche Bankilt võetud laenu puhul lisatagatiseks ning kui Alfa poleks suutnud laenu tagasi maksta, oleks Viampel-comi osalus käest libisenud.
Esimesena sai aga riigilt tuge Venemaa rikkaimaks meheks peetav Oleg Deripaska. Reutersi teatel refinantseeris tema ettevõte RusAl saadud 4,5 miljardi dollariga välispankadelt võetud laenu, mis oli vajalik mäetööstusgigandi Norilsk Nickel 25-protsendise osaluse ostuks.
Mõned analüütikud on viidanud, et kuna abi ei jagata mõistagi kõigile, ilmnevad sel moel oligarhid, kes naudivad Kremli soosingut. Kuid teisalt võib VEB laenudes näha ka võimalust, et Kreml justkui natsionaliseerib osaliselt olulised tööstusharud ja ettevõtted. Asi on selles, et kui Alfa või RusAl ei suuda tagasi maksta VEB-lt saadud laene, lähevad osalused Norilsk Nickelis ja Vimpelcomis riigile.
