Riigiduuma liige: Eesti oleks sõjas Moskvani välja tulnud
"Kardan, et praegu pole meil tõsisele konfliktile midagi vastu seada," rääkis duuma riigiõiguskomisjoni aseesimees Iljuhhin sõjaväereformivastasel pressikonverentsil Moskvas, kirjutas uudisteagentuur Regnum. "Aga tuumarelva me kohalikes konfliktides tarvitama ei hakka. Kujundlikult väljendudes: kui meile oleks 2008. aasta augustis Gruusia sõja ajal kallale tunginud Eesti, oleksid nad Moskvani välja jõudnud."
Iljuhhin teatas, et ta ei usu ettepanekutesse, mille on esitanud president Dmitri Medvedev ja kaitseministeerium armee reformimiseks. Tema sõnul annab reform tõsise hoobi Venemaa relvajõududele. "Viimase 20 aasta jooksul on valitsus rohkem lobisenud reformist, kui midagi tegelikult teinud," lausus Iljuhhin, kelle hinnangul on 80% tehnikast ja sõjalaevastikust moraalselt vananenud ning sõjaväelaste sotsiaalsed tagatised puudulikud.
Reform tähendaks eelkõige vägede arvukuse mehaanilist vähendamist, rääkisid Iljuhhin ja temaga koos pressikonverentsil üles astunud sõjaväelased, kelle hulgas oli endine Vene kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juht kindralpolkovnik Leonid Ivašov, endine Venemaa kaitseminister armeekindral Igor Rodionov ja poliitilistesse skandaalidesse sattunud endine sõjaväeluure GRU polkovnik Vladimir Kvatškov.
"Armee on muutumas kriminaal-kommertsettevõtteks," väitis Ivašov, selgitades, et 2008. aasta esimese üheksa kuuga on korruptsiooniga seotud kuritegude arv ületanud 2007. aasta kogutulemuse, viidates Venemaa sõjaväelisele peaprokurörile justiitskindralpolkovnik Sergei Fridinskile.
Kvatškovi sõnul on Venemaa armee pöördunud tagasi tuumaajastu eelsesse aega. "Eelkõige puudub meil sõja ja relvastatud võitluse teooria," sõnas ta. "Ja keegi ei tegele sellega."
Nõukogude Liidus prokurörina töötanud ja prokuratuuri riikliku julgeoleku järelevalve osakonna juhiks tõusnud Iljuhhin üritas novembris 1991 riigireetmise eest kohtu alla anda, kuid pidi ise ametist lahkuma. Riigiduuma liikmena oli ta 1999. aastal Boriss Jeltsini ametist tagandamise protsessi peasüüdistaja, hääletusel jäi tagandamisest puudu 17 häält. Lisaks on Iljuhhin Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi, relvaseaduste ja mitmete teiste seaduste eelnõude autor.
