Riigipööre nurjas teise riigipöörde?

 (2)
Riigipööre nurjas teise riigipöörde?
Suured sõbrad: president José Manuel Zelaya Rosales ja tema Venezuela ametivend Hugo ChávezReuters

ÜRO ja USA paneks kukutatud presidendi võimule tagasi, Honduras aga hoopis vangi.

 José Manuel Zelaya Rosales on praegu president ilma riigita. Hondurases valitseb juba neljandat päeva sõjaväe toel võimule tulnud ajutine riigipea, kukutatud president käis ÜRO ees toetust nõutamas, kuid kodumaal ootavad teda trellid.

Ameerika Riikide Organisatsioon kaalub Hondurase karistamist ning ÜRO peaassamblee ja USA president Barack Obama nõuavad Zelaya võimule ennistamist – ehkki Venezuela riigipea Hugo Chávez ruttas putšistide toetamist järjekordselt CIA kaela määrima. Kuid kriis Hondurases on tõsisem.

Tagandada ei jõutud

Nähtavasti üritas Zelaya Hondurases Cháveze eeskujul konstitutsioonilist pööret teha, et oma lähikonna võimul püsimist tagavat uut konstitutsiooni kirjutada. Venezuelas saavutas Chávez sel moel endale sisuliselt eluaegse ametikoha ja ka Boliivia president Evo Morales kindlustas oma tagasivalimise. Nüüd asus samale teele Hondurase president Zelaya, kuulutades juunis välja referendumi, mis võimaldaks asuda konstitutsiooni muutma.

Riigi ülemkohus aga leidis, et referendum on ebaseaduslik. Seejärel tagandas Zelaya armeejuht Romeo Vásquez Velásqueze, kes keeldus teda rahvahääletuse korraldamisel toetamast. Nii ülemkohus kui ka riigi parlament tunnistasid omakorda armeejuhi tagandamise seadusevastaseks. Meeleavaldajad marssisid Tegucigalpa tänavail presidendivastaste loosungitega nii 27. kui ka 30. juunil.

Samal teemal:

Rahvuskongress asus juba presidenti tagandama, kuid rühm sõjaväelasi jõudis ette. Enda kinnitusel ülemkohtu nimel tegutsedes võttis armee 28. juunil presidendi kinni, ning toimetas ta väidetavalt pidžaama väel üle piiri Costa Ricasse. Rahvuskongress teatas, et neile on esitatud Zelaya lahkumispalve ja riigipea ametisse asus ajutiselt parlamendispiiker Roberto Micheletti. Zelaya kinnitab aga, et mingile lahkumispalvele pole ta alla kirjutanud.

Viimati toimus Hondurases riigipööre 1972. aastal, kuid alates 1982. aastast on suudetud võimu põhiseaduslikul teel üle anda. 2005. aastal valiti Zelaya liberaalide partei esindajana presidendiks. Rahvuskongressis jäi tema partei aga vähemusse.

Seejuures esindab praegune ajutine riigipea Micheletti sama parteid mis kukutatud Zelayagi. Presidendivalimistele novembris on liberaalid kandidaadiks esitanud hoopis endise asepresidendi Elvin Ernesto Santose.

Narkootikumide legaliseerija

••    Chávezt, Moralest ja Zelayat võib ühendada veel miski peale vasakpoolsete vaa­dete ja diktaatorlike ambitsioonide.

••    Morales on kokakasvatajate eestvõitleja, Zelaya nõudis aga mullu USA-lt narkootikumide legaliseerimist, väites et sellega lõpeks vägivallakeeris Hondurases. Cháveze puhul tulid hiljuti ilmsiks tema kontaktid Colombias narkomaf­fiaks kujunenud terrori­rüh­mitusega FARC.

••    Narkomajandus on muutunud Ladina-Ameerikas üheks suuremaks rahaliigutajaks. Zelaya kukutajad süüdistavad teda ko­kaiinitransiidi võimaldamises läbi Hondurase USA-sse, kusjuures narkootikume tuuakse riiki just Venezuelast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare