Riigipööretemaa ootab presidenti
Komooride väikeriiki saab iseloomustada kõige paremini sõnaga “riigipööre”, sest viimase 30 aasta jooksul on saartel korraldatud ühtekokku 20 riigipööret või riigipöördekatset, millele on lisandunud riigijuhtide tapmised, sõjaväereÏiimid ja saarte eraldumiskatsed.
Kui tavaliselt valib enamiku riikide elanikkond valimiste teises voorus presidenti kahe kandidaadi seast, siis Komooridel on asi natuke teine. Saarlastel tuleb teha valik kolme kandidaadi vahel.
On teinegi ja tunduvalt olulisem erinevus. Kuigi riik koosneb kolmest suurest saarest (Anjouan, Mohéli ja Grande Comore), said esimeses voorus hääletada ainult Anjouani saare elanikud (umbes 117 000 inimest).
Asi on nimelt selles, et vastavalt 2001. aastal sõlmitud võimujagamise kokkuleppele ja uuele põhiseadusele roteerub presidendi ametikoht iga nelja aasta tagant kolme saare vahel ning tänavu jõudis järjekord presidenti valida Anjouani elanike kätte. Valimiste teises voorus saavad kolme kandidaadi hulgast presidenti hääletada siiski kõik Komooride elanikud (630 000 inimest).
Praegune president, kes esindab Anjouani saart, valitakse ametisse neljaks aastaks ja 2010. aastal on järg presidenti valida Mohéli saare käes.
Demokraatia proovikivi
Kolonelist president Azali Assoumani, kes võttis 1999. aastal riigipöördega võimu ja valiti kolm aastat hiljem presidendiks, ei tohtinud seekordsetel valimistel kandideerida, sest ta pärineb riigi peasaarelt Grande Comorelt. Assoumani tagasivalimine 2002. aastal oli seotud suurte pettustega ja julge-olekujõud sekkusid tollal hääletamisse aktiivselt.
Lisaks on tänavused presi-dendivalimised alles teised (pärast 2002. aasta valimisi), mis toimuvad uue põhiseaduse järgi ning peaksid nüüd andma selge pildi, kas nn rotatsioonipresidendi süsteem hakkab toimima ning kas Komooridel on üldse võimalik demokraatlikku riigivalitsemist juurutada või on see täiesti mõttetu ettevõtmine. Nii peetaksegi neid valimisi Komooride jaoks võimalikuks pöördepunktiks.
Teise vooru suurfavoriit on Ajatolla
Valimiste esimene voor (ametlikult küll eelvalimine) toimus 16. aprillil ja kuigi Anjouani saarel tekkis kokkupõrkeid ja mõni ringkond kahtlustas valimispettust, kuulutas Komooride ülemkohus hääletuse seaduslikuks, vabaks ja õiglaseks. Kokku kandideeris 13 isikut ja teise vooru läks edasi kolm enim hääli kogunud kandidaati.
Valimiste favoriit on 48-aastane populaarne islami usujuht Ahmed Abdallah Mohamed Sambi, keda teatakse hüüdnime Ajatolla all ja kes kogus esimeses voorus 23,7 protsenti häältest. Tema üheks peamiseks lubaduseks on teha lõpp ulatuslikule korruptsioonile. Muide, Sambile kuulub Anjouanil tele- ja raadiojaam, mida ta kasutas oma kampaania ajal ohtrasti.
Prantsuse armee eruohvitser ning praegune transpordiärimees ja parlamendi aseesimees Mohamed Djaanfari sai 13,1 protsenti häältest.
Ametis oleva valitsuse eeliskandidaat Halidi Abdérémane Ibrahim kogus 10,37 protsenti häältest. Õpetajaametit pidanud ekspeaminister oli eelkõige vaesemate inimeste soosik.
